Vastuseis apteegiturul: ravimimüüjate liit toetab, proviisorite koda taunib konkurentsiameti poolevalikut
Eesti Ravimihulgimüüjate liit tervitab konkurentsiameti eilsele pöördumist, millega mõisteti hukka uus apteegiseadus. Liit ei ole nõus, et uue regulatsiooni järgi võivad apteeke avada ja omada vaid proviisorid ja näeb, et riik peab väga tõsiselt piirangud üle vaatama. Proviisorite koda aga tunneb selles rünnakut proviisorapteekide suunas ja taunib konkurentsiameti poolevõttu.
Ravimihulgimüüjate liit (ERHL) teatas, et tunneb heameelt ka sotsiaalministeeriumi toetuse üle. Liit meenutab, et pööras juba 2014. aastal tähelepanu probleemidele, mis tekivad uue õigussätte kehtestamisel.
Praegu on ravimimüüjate sõnul loodud olukord, kus vähemalt pooled praegused apteegid tuleb sundvõõrandada. Samas on aga ostjate ring kitsas, mis piirab võimalusi müüa vara õiglase turuhinna eest. "Välja ei ole töötatud finantseerimise skeeme, raha on potentsiaalsete ostjate ringis vähe ning nad on müüjate sundseisust teadlikud,” ütles ERHL-i tegevjuht Teet Torgo teates.
Torgo sõnul kannatavad piirangutest nii patsiendid kui ka ravimisektor tervikuna, sest halveneb konkurentsiolukord. Liit ootab, et riik vaataks kehtestatud piirangud uuesti kriitilise pilguga üle. See on nende sõnul ainuvõimalik viis "kujunenud olukorrast patsientide ja kõigi ülejäänud osapoolte huve tasakaalustatult arvestatav väljapääs leida".
Proviisorite koda: konkurentsiamet sülitab rahvatervise huvidele
Proviisorite koda ei mõista, miks konkurentsiamet on asunud suurte apteegikettide poolele. “Põhjendused on pehmelt öeldes veidrad – piirangud olevat halvendanud konkurentsiolukorda," teatas koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.
Tema sõnul on kummaline, et varasemalt on konkurentsiamet rääkinud, kuidas konkurentsi vähendab just see, et Eestis on apteegiketid paari suure hulgimüüja all. " Lisaks võib ka aru saada, et Konkurentsiameti arust puudub igasugune vajadus tegeleda apteegiteenuse sõltumatuse ja kvaliteedi probleemiga. See pole justkui üldse oluline,” leidis Alamaa-Aas.
Proviisorite koda lükkab ümber ka konkurentsiameti väited, justkui näitaks kehva konkurentsiolukorda see, et alates märtsist on avatud vaid üks uus proviisoriapteek ning et apteegiteenuse kvaliteedi ja sõltumatuse üle on võimatu arvet pidada.
Alamaa-Aas selgitas, et apteegiturg on täna üleküllastunud. Euroopa Liidus on üks apteek keskmiselt 4600 inimese kohta, Eestis aga külastab üht apteeki 2700 inimest. Soomlastel on aga üks apteek 6600 inimese kohta.
"Tundub, et konkurentsiametit häirib fakt, et apteegikettidel ei ole täna võimalik kõiki proviisorapteeke kiiresti alla neelata,” arvas Alamaa-Aas. "Mis puudutab teenuse sõltumatust, siis omandipiirang on just sõltumatuse garantiina õigustatud teatud sfäärides, millest üks on tervishoiusüsteem. Selge on ju see, et kui apteeker pole omanik, siis on ta alluvussuhtes, kus omanik võib ärihuvides püüda mõjutada apteekri erialaseid otsuseid. Apteegid kuuluvad tervishoiusüsteemi ja seal on prioriteetne väärtus patsientide õiguste kaitse, mitte ärihuvid," lausus proviisorite koja juhatuse esimees ning võrdles omandipiiranguid perearstidega, kus samuti võivad praksiseid avada vaid perearstid ise.
Apteekide Ühendus tunnustas konkurentsiametit
Ühendus märkis teates, et "konkurentsiameti etteheited apteekide omandipiirangute osas on asjakohased ning seega on vastavad vigade parandused seadusandluses hädavajalikud".
Ühingu juhatuse liige Tanel Terase hinnangul riivavad piirangud vaba ettevõtlust. Konkurentsiametit tunnustab Teras ministrite poole pöördumises ning lisas, et ühingul on ametiga samad argumendid ja seisukohad.
„Konkurentsiamet tõdeb, et turul laienemise huvi, võimalused ning oskusteave on eeskätt turul tegutsevatel apteegikettidel, mistõttu toimiva konkurentsi seisukohalt on äärmiselt oluline, et neil oleks võimalik seda huvi ka realiseerida. Oleme selle väitega absoluutselt nõus,“ ütles Terase.
Siiski möönis Terase, et apteegisektor ei allu tavapärasele majandusloogikale ja seetõttu oleks mingeid regulatsioone siiski vaja. Selleks sobiks näiteks riigi arengukava, geograafilis-demograafilised reeglid vmt.
Toimetaja: Greete Palmiste