Pensioniiga peaks statistikaameti hinnangul tõusma 70. eluaastani
Statistikaamet leiab, et praegu kokkulepitud pensioniea kasv on liiga aeglane ning 25 aasta pärast peaks pensioniiga olema juba 70 eluaastat.
Põhjuseks on rahvastiku vananemine ja väljaränne, vahendas "Aktuaalne kaamera". Poliitikud leiavad samas, et pensioniea tõstmine pole ainus võimalik lahendus.
Riigikogu otsustas veidi enam kui neli aastat tagasi, et aastaks 2026 peab pensioniiga kerkima 65 eluaastani.
Statistikaameti värske prognoos väidab aga, et sellest ei piisa. Nimelt leiab amet, et 65. eluaastani tuleks pensioniiga tõsta juba 2020. aastaks. Aastaks 2030 tuleks pensioniiga tõsta 68. eluaastani ning aastaks 2040 juba 70. aastani.
"Arvestades rahvastikuprognoosi, mis ütleb meile, et suure tõenäosusega 25 aasta pärast on meid 10 protsenti vähem ja rahvastik on liikunud vananemise suunas, siis on selge, et kui me tahame oma sotsiaalsüsteemi käigus hoida, siis tõenäoliselt peaks pensioniiga kasvama," kommenteeris statistikaameti juhtivstatistik Yngve Rosenblad.
Praegu lõpetavad eestlased tööelu keskmiselt 59-aastaselt. Statistikaamet toonitab samas, et olukord pole nii kurb kui tundub - inimeste tervis paraneb ning nad jõuavad kauem tööd teha.
Sama leidsid ka mõned "Aktuaalse kaamera" tänavaküsitlusele vastanud, kuigi rõõmustamiseks siiski põhjust pole.
"Kui tervis on korras ja endal ei ole enam väikseid lapsi, võib olla küll jah, aga mina hetkel ei tahaks küll nii kaua tööl käia," arvas Anu.
"Ma loodan, et arstiabi areneb vastavalt," lausus Annika.
Poliitikud kinnitavad statistikaameti prognoosi kommenteerides, et probleem on olemas, kuid pensioniea tõstmine pole ainus väljapääs.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof leiab näiteks, et pensioniiga võiks tulevikus olla ujuv - mida hiljem pensionile jäädakse, seda suurem on pension. Lisaks sellele näeb ta veel mitmeid teisi vajalikke samme.
"Enne kui me hakkame rääkima pensioniea tõstmisest, peab olema töövõimetus ja kutsehaiguskindlustus, tööpensionide süsteem, paindlik võimalus teatud ajal pensionile minna, aga suhtumine vanemaealistesse. Täna on ju nii, et kui inimene on 50+ ja ta otsib töökohta, siis tal on seda väga raske leida," rääkis Pikhof.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna märkis, et pensioniea kiirem tõstmine oleks tagajärgedega võitlemine, mida tuleks kaaluda vaid siis, kui probleemide ennetamine ei õnnestu.
"Kui ühel hetkel tõesti numbrid näitavad niimoodi, et teistmoodi ei saa, sest muidu kukub meie pensionisüsteem kokku, siis peab seda väga tõsiselt arutama, aga meie tahame tegeleda põhjustega, milleks on eelkõige väljaränne ja madal sündivus. Need on need põhjused, millega riik peab täna tegelema," leidis Tsahkna.
Toimetaja: Liis Velsker