"Pealtnägija": fentanüülisõltlastel puudub usk metadooniravisse, lahendust näevad heroiinis
Tuhandete Eesti fentanüülisõltlaste eest "Pealtnägijas" kõnelenud sõltlased kinnitavad, et metadooniravi ei anna soovitud tulemusi ning parem oleks see asendada mõne muu ainega, näiteks heroiiniga.
Teadaolevalt on Eestis ligikaudu 10 000 süstivat narkomaani ehk pea sama palju kui Haapsalus elanikke. Seda kummastavam on, et isegi vastutajad ise möönavad, et riigi narkoennetus kiratseb – puudub raha, pikaajaline visioon ja mõnede kriitilisemate hinnangul koguni tahe midagi muuta.
Politsei- ja piirivalveameti narkotalituse juht Leho Laur usub, et fentanüül on tulnud, et jääda. "Sellist arengut, et fentanüüli Eestis üldse ei ole, ma lähima kümne aasta perspektiivis kindlasti ei näe."
Fentanüül ehk “valge hiinlane” on sünteetiline opioid, mida meditsiinis kasutatakse narkoosina. Eesti narkoturule jõudis fentanüül aga milleeniumi paiku, kui vahetas välja siin seni laastanud heroiini. Ja kuigi jutt käib sadadesse miljonitesse küündivast aastakäibest, on politsei narkoärikatega võitlemisel alati paar sammu maas.
N-ö laborit ei ole Eestis kunagi menetluse käigus avastatud. Küll aga on politseile laekunud informatsioon ja ka menetluses kinnitust leidnud asjaolud, et seda ainet tuuakse Eestisse Venemaalt.
Leho Laur ütleb, et fentanüüliäri kui illegaalne äri ja keelatud tegevus Eestis on kõige kõrgema konspiratsioonitasemega kuritegevuse liik üldse. "Kus ma näen vajakajäämist politsei tegevustes ja töödes, ongi see, et me ei suuda selle konspiratsioonitasemega niivõrd edukalt ühte sammu käia."
Metadoon kui kark hommikul jalule saamiseks
28-aastane endine tarkvarainsener Gert ja 30aastane kahe lapse ema Aleksandra [nimed muudetud] olid ainsad, kes soostusid oma fenanüüliprobleemist telekaamera ees rääkima.
Gert on seitse ja Aleksandra viis aastat tarvitanud kõige kangemat Eestis leiduvat uimastit – fentanüüli. Praegu on mõlemad metadooni asendusravil.
Metadooniravi halb külg on aga need, mis on igal narkootikumil - ka see aine tekitab sõltuvust. Gert ütles, et umbes 90 protsenti neist, kes käivad metadooni asendusravil, tarvitavad fentanüüli jätkuvalt edasi.
"Metadoon on nagu kark: ärkad hommikul üles ja sul on räigelt sitt olla, sa jood selle metadooni ära ja siis sa oled võimeline minema varastama või raha sebima. 90 protsenti patsientidest jätkuvalt tarvitavad fentanüüli edasi ja kasutavad metadooni karguna," rääkis Gert.
Peale narkomaanide endi on metadooniravi kritiseeritud ka teaduspõhiselt. Vast kõige üllatavamad kriitikud tulevad politsei ridadest.
Näiteks endine Põhja prefektuuri narkopolitsei ülem Kaido Kõplas väidab oma eelmisel aastal kaitstud magistritöös, et puudub süsteemsus ja ülevaade, kellele metadooni jagatakse ning - mis kõige halvem - maksumaksja poolt kinni makstud uimasti lekib mustale turule. Sama kinnnitas ka narkopolitsei juht Leho Laur.
Murekohti on teisigi. Näiteks avastatakse igal aastal vähemalt paari üledoosisurma puhul, et kombinatsioonis teiste ainetega oli surma põhjuseks metadoon.
See kõik on teinud valdkonnaga seotud inimesi ärevaks ning kui veel mõned aastad tagasi olid valdkonnaga seotud ametnikud kindlalt metadooniusku, siis täna küsivad paljud, kas Eestil poleks aeg uuteks lahendusteks.
Üks variant on asendada metadoon mõne muu ainega. Näiteks Šveitsis on ametlikud heroiinipunktid, mille loogika on sama.
"See on ainuke asi, mis teeb sõltlase peas selle kliki ära, ta võtab selle [fentanüüli] isu ära. Metadoon seda ei tee," rääkis Gert kogemuste põhjal.
Gerdi hinnangul oleks heroiini positiivseim mõju see, et see muudaks inimese taas ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks.
"Narkomaanil hakkab lihtsalt igav, tal on see aine kogu aeg olemas. Nad lähevad tööle, sest see ongi ainuke asi, mida nad kogu aeg tahavad ja nad hakkavadki elama inimese kombel. Arvan, et 50 protsenti kindlasti meie praegusest fentanüülitarvitajate populatsioonist läheks selle asja peale üle ja lõpetaksid varguse ja muu kuritegevuse. Ma olen selles täiesti kindel," ütles Gert.
Ossinovski: taasühiskonnastamine on praegu praktiliselt võimatu
Metadooniravi maaletooja ja kakskümmend aastat narkoravi eesliinil seisnud Nelli Kalikova on kriitiline ja hoiatab, et siin kandis liikuv fentanüül on heroiinist sadu kordi kangem, mistõttu ei pruugi asendusravina meie narkomaanide peal üldse toimida.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes peaks need suured otsused tegema, jääb ettevaatlikuks. Ministri hinnangul on kindlasti aeg uusi lahendusi proovida, kuid enne tuleb korrastada olemasolev süsteem.
Ta tõdeb, et Eesti probleem on see, et me pole piisavas mahus suutnud tagada neid teenuseid, mis meil kontseptsioonina on olemas. Põhiline mure on tänasel päeval see, et metadooni asendusravil on ainult kümnendik süstivatest narkomaanidest. WHO soovituse põhjal peaks osakaal olema vähemalt 40 protsenti. See tähendab teenuse mahu neljakordistamist.
Lähema kahe aasta jooksul tahab minister valdkonda juurde tuua veidi üle miljoni euro. Uued ravikeskused avatakse Maardus ja Pärnus. Aga samas jääb õhku palju probleeme, mida praeguse nigela rahastuse juures ei lahenda.
Ossinovski võttis lihtsa näite. "Näiteks need inimesed, kes täna on Viljandi haiglas pikaajalisel narkorehabilitatsioonil kuus kuud või pikemalt, tulevad tagasi ühiskonda umbes kümne leheküljelise kohtutäituri nõuete listiga. See tähendab seda, et nende konto on arestitud neil on kümneid ja kümneid tuhandeid võlgasid. See tähendab tegelikult seda, et nende taasühiskonnastamine on peaaegu võimatu," selgitas minister.
"Inimene läheb tahestahtmata ühel hetkel jälle kriminaalsele teele, sest legaalset teed me ei ole talle tegelikult lõpuni võimaldanud," lisas Ossinovski.
Toimetaja: Priit Luts