Välisminister Kaljurand sõidab visiidile riigipöördekatse järgsesse Türki

Marina Kaljurand visiidil Iraanis. (Foto: Välisministeerium)
Rain Kooli
5.08.2016 11:09
Rubriik: Eesti

Eesti kui Euroopa Nõukogu eesistujamaa esindajana Türki visiidile suunduva välisministri Marina Kaljuranna hinnangul oli õige hetk Türgi ja Euroopa Liidu lähenemiseks viis-kuus aastat tagasi, mil Türgi tõesti soovis tihedamaid suhteid.

Visiiti Türki soovitas Kaljurannale tema sõnul äsja Ankarast naasnud Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland.

Sõit saab välisministri sõnul teoks "paari nädala pärast, aga hiljemalt enne Euroopa Nõukogu ministrite komiteed", mis leiab aset septembri keskel.

Väidet, et visiit oleks seotud Venemaa ja Euroopa Liidu võidujooksuga Türgi kallutamise nimel oma mõjusfääri Kaljurand alla ei kirjutanud.

"Türgi ja Venemaa suhted on oluliselt paranenud, kuid Türgi välisminister on mulle kinnitanud, et nad ei näe asja nii, et suhted Venemaaga oleksid muutumas nende jaoks prioriteetsemaks võrreldes suhetega Euroopa Liiduga," ütles Kaljurand ERR-ile.

Siiski tunnistas Kaljurand, et parima võimaluse Türgiga lähenemiseks magas Euroopa Liit viis-kuus aastat tagasi maha. "Euroopa Liit lasi selle hetke mööda ja täna ei ole ma veendunud Türgi sellekohases soovis ega tahtes," ütles väliminister.

"Erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide suhtumine Türgisse on olnud erinev enne riigipöördekatset ja on seda ka praegu," märkis Kaljurand ja viitas Austria liidukantsleri Christian Kerni eilsele avaldusele, milles too kutsus üles liitumisläbirääkimised Türgiga sootuks lõpetama.

Kaljurand sellist lähenemist oma sõnul õigeks ei pea, vaid leiab, et Türgit tuleks endiselt julgustada demokraatlikke reforme läbi viima ning Euroopa Liiduga samas suunas joonduma.

"Tõsi, me - nii Eesti, Euroopa Liit kui ka Euroopa Nõukogu - tahame näha, mis toimub Türgis kõigi nende tuhandete [riigipöördekatse järel] vahi alla võetud inimestega, muu hulgas 800 diplomaadiga," tõdes välisminister.

Kaljurand tunnistas, et Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu jaoks on olukord keeruline - riigipöördekatse Türgis on küll ühtselt hukka mõistetud, kuid sellele järgnenud puhastusi pole võimalik päris kerge südamega pealt vaadata.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus