Kruusa varastamises süüdistatud firmal oli hanke võitmise ajal võlg inkassofirmale
Firmal Kagumerk, kes võitis aasta alguses politsei- ja piirivalveameti riigihanke Eesti-Läti-Vene kolmikpunkti korrastamiseks ning keda nüüd süüdistatakse kruusa varastamises, oli hanke võitmise ajal üleval võlg inkassofirmale. Kuna aga partner, kellele võlgu oldi, ei pöördunud kohtu poole, vastas pakkumine riigihankeseadusele.
Politsei- ja piirivalveamet kuulutas Eesti-Läti-Vene kolmikpunktis piiriposti paigaldamise ja lähiümbruse korrastamistööde hanke välja veebruari alguses. Hanke võitis AS Kagumerk, kelle pakkumine osutus kuuest kõige soodsamaks. Eelmisel nädalal aga rääkis Võrus tegutsev puiduettevõtja Aivar Vaab "Aktuaalsele kaamerale", et tema kinnistu pealt varastatakse kruusa, varastajaks just nimelt AS Kagumerk.
"Väga kahetsusväärne, et niivõrd suur ja oluline projekt, nagu on piiri puhastamine ja väljaehitamine, on siis selline olukord meil, kus meie koostööpartner on käitunud mittekorrektselt. Hetkel me oleme alustanud kriminaalmenetlust varguse paragrahvi alusel ja juba loetud päevade pärast me otsustame, kas me saame sellise koostööpartneriga edasi töötada," rääkis PPA peadirektori asetäitja varade alal Tauno Tuisk.
Kui Kagumerk PPA-le pakkumise esitas, oli neil üleval võlg inkassofirmale. Kuna aga selle võla asjus ei olnud keegi pöördunud kohtu poole, siis riigihanke seaduse kohaselt ei olnud see võlg takistuseks hanke võitmiseks.
"Vastavalt käesoleval ajahetkel kehtivale riigihangete seadusele ei ole meil alust lükata pakkumisi tagasi juhul, kui ettevõte on võlgu kas teistele ettevõtetele või eraisikutele või on nõuded üle antud inkassofirmale. Loomulikult, kui seal oleks juures olnud kohtulahendid, kehtivad kohtulahendid, oleks see olnud aluseks pakkumiste tagasilükkamiseks," selgitas Tuisk.
Pakkumiste tagasilükkamise aluseks oleks ka riigi- või kohalike maksete võlg. Riigihanke võitmise ajal, ehk veebruaris, ei olnud Kagumerkil maksevõlga. Küll aga tekkis see neil märtsi alguses. Tänaseks on maksuvõlga kokku 6000 eurot ning see on ajatatud.
Toimetaja: Laur Viirand