Keskkonnaagentuur: ulukitara rajamine idapiirile võib Eesti loomade populatsioonid välja suretada
Setomaale väljaehitatava Eesti-Vene piir ei tohi takistada ulukite liikumist, sest muidu hakkab metsloomade arvukus Eesti langema, ütles keskkonnagentuuri keskkonnanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Lauri Klein. Samas on piirivalve just hädas väikeulukitega, kelle tõttu saab piirivalve palju valeväljakutseid.
Riik teeb jõulisi ettevalmistusi Eesti-Vene piiri väljaehitamiseks Setomaal, kui aga piiri kavatsetakse kaitsta traataedade ja taradega, kuidas siis jääb metsloomade liikumisega, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Siseministeeriumi euroliidu ja välisuhete osakonna nõunik Tõnu Hunt kinnitas, et järgmise aasta esimene pool kulub eelkõige projekteerimistöödele. Kogu väljaehitatav lõigu pikku on üle 130 kilomeetri.
Hundi sõnul rajatakse piirile ulukitara, liivariba ja veel üks kõrgem tara. "Küll ei tule selline lahendus kogu 136 kilomeetri ulatuses," nentis Hunt. Samas lisas ta, et kogu piiriulatuses rajatakse ulukitara, mis ei ole kõrge ja tegemist natuke üle meetri kõrguse piirdega.
"Ulukitara peaks just väikeulukite liikumist piirama, kuna väga palju ressurssi läheb selle peale, et nende väikeulukite liikumisele reageerida.
Siseministeeriumi ametnik ei osanud öelda, millises ulatuses rajatakse piirile tara, mis peaks inimeste liikumist takistama.
"Ma ei oska täna täpset numbrit öelda, kuid ma kujutan ette, et see tuleb kuskil 30 kuni 40 protsendi ulatuses tänasest piirist," selgitas Hunt.
Ta märkis, et inimeste liikumist piirava tara eesmärk on takistada ebaseaduslikke piiriületusi just piiripunktide vahetus läheduses.
Agentuur: väljaehitatav piir ei tohiks takistada loomade liikumist
Keskkonnagentuuri keskkonnanalüüsi osakonna juhtivspetsialist Lauri Klein aga ütles, et väikeulukite ja teiste loomade liikumist ei tohiks takistada.
"Kui me paneme piirile tara, mis ei võimalda loomadel teistest riikidest Eestisse tulla, mis on väga vajalik, siis loomade populatsioonid, sellises väikeses riigis nagu Eesti, lihtsalt surevad välja," selgitas Klein.
Tema hinnangul peaksid ministeeriumid võtma planeerimisefaasis ühendust ekspertidega. "Seda ei tohiks selliselt, et umbisikuliselt esitatakse hange ja selle käigus valitakse kõige odavam pakkumine, mis tihtipeale sisaldab isehakanute poolt tehtud ekspertiisi," rääkis Klein.
Ka Läti püstitab idapiiri väljaehitamise raames Vene piirile 90 kilomeetri pikkuse tara, kinnitas nädalavahetusel Läti siseminister.
"Nagu meie keskkonnaminister alles hiljuti nalja pooleks, nagu ta tihti asju ütleb, ütles, et kui loomad üle lõunapiirile rajatavast tarast ei saa, siis nad tulevad ümber nurga Läti kaudu," sõnas Klein.
Ta leidis, et kui ka lõunanaabrid tara rajavad, siis kaob loomadel ka ministri poolt välja pakutud lahendus.
"Kogu see protsess käib sellisena, et kui on ikka piir vaja välja ehitada, siis on seda vaja teha iga hinna eest võimalikult kiiresti, nii nagu me seda enese mõistusest arvame ja alles pärast vaatame, kuidas lahendada probleem, mida meie ehitatu, kuhu on paigutatud suur hulk raha, on tekitanud," rääkis Klein.
Setomaale planeeritava piirivalve süsteemi kogupikkus on 136 kilomeetrit.
Toimetaja: Allan Rajavee