Jõhvi politsei: inimeste vastutustundetus jätab meie töö poolikuks
Virumaal on viimastel aastatel liikluses ja tulekahjudes hukkunute arv püsinud vaatamata ennetustööle ja järelevalvele kõrge. Jõhvis kõneldi sellest, miks hukkub maanteedel ja tules nii palju inimesesi ning kuidas olukorda parandada.
Eestis põleb keskmiselt kaks kodu päevas. Eluhoonetes on tänavu aset leidnud üle 600 tulekahju, üle poole neist on alguse saanud hooletusest, kolmandiku on põhjustanud lahtise tule kasutamine ja ligi kümnendiku suitsetamine. Tules on hukkunud 41 inimest, neist üle poole purjuspäi, vahendasid ERR-i teleuudised.
"Selle aasta statistikat vaadates, jäävad kahjuks tulekahjus hukkunute eluaastad jäävad 59 ja 85 vahele. Need on kahjuks need inimesed, kes on vales kohas suitsu teinud, alkoholijoobes olnud ja nende elu ei ole kõige paremal järjel," ütles Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja Tarmo Anton.
Koostöös kohalike omavalitsuste, korteriühistute ja naabrivalvega on päästeamet alustanud kampaaniat "Märka, hooli ja aita!", et leida ja aidata abivajajad. Antoni sõnul on hukkunutega tuleõnnetusi olnud samapalju kui mullu, kuid hoonete põlenguid on vähem, sest korstnapühkimise ja suitsuanduri vajalikkust on hakatud mõistma.
Ka liiklusõnnetuste ja liikluses kannatanute arv on püsinud varasemate aastate tasemel. Liiklusohutust püüab politsei tagada ja liikluskorda parandada järelvalve ja ennetustegevusega. Tõsisemalt saaks olukord paraneda ainult liiklejate eneste suhtumise muutumisel.
"Niikaua kuni inimeste mõtlemine ja ohutaju ei muutu, jääb see töö nagu natuke poolikuks. Iga inimene peab ise tajuma seda ohtu ja kandma ka vastutust selle eest, mida ja kuidas ta teeb," sõnas Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse vanemkorrakaitseametnik Annika Elm.
Virumaal on sel aastal liiklusseaduse rikkumisi tuvastatud üle viieteistkümne tuhande. Ainuüksi viimasel reidil "Kõik puhuvad" tabati roolist kuusteist ebakainet juhti, nende hulgas üks alles õppesõitu tegev naisterahvas.
Toimetaja: Greete Palmiste