Puuetega inimeste koda: töövõimereform vajab veel arutelu
Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul on töövõimetoetuse seaduse eelnõu erinevate arutelude käigus muutunud paremaks, ent mitmed küsimused, mis takistavad reformi edukat käivitamist on veel lahendamata.
"Omavalitsuste ja riigi osutatavate sotsiaalteenuste kättesaadavus toimetuleku ja aktiivsuse edendamiseks, tööandjate motivatsioonipakett ja töökohtade loomine, puuetega inimeste kvalifikatsiooni tõstmise võimalused ning tervisekahjustuse ennetamine," nimetas Haukanõmm lahendusi nõudvaid küsimusi.
Lisaks ootab Haukanõmme sõnul puuetega inimeste koda ka reformi terviklikku tegevuskava ja finantsilisi kalkulatsioone.
Haukanõmm märkis, et mitmete tehtud ettepanekutega on sotsiaalkomisjon ka arvestanud.
"Toetuse suuruse säilitamine, õppimiselt vanusepiiri kaotamine, arsti juures käimise kohustuse perioodi pikendamine, hindamisega kaasnevate kulude ja töölkäimisega seotud erivajadusest tulenevate kulude katmine, töövõimetoetuse piiri tõstmine keskmisele palgale, paindlikum töötukassaga suhtlemine ja seaduse jõustumise edasilükkamine," loetles Haukanõmm.
Toetust leidsid mitmed ettepanekud
Sotsiaalkomisjon toetas eile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eesti Puuetega Inimeste Koja eelnõule tehtud ettepanekut tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadusega töötajate töövõimetoetust vähendama. Algselt kavandatud 641-eurose kuu sissetuleku asemel hakatakse toetust osaliselt vähendama 960-eurosest palgast.
Samuti toetas komisjon ettepanekut, et töötukassa hüvitaks arsti vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, kui töötukassa vajab arsti arvamust inimese töövõime hindamiseks. Komisjon pidas ka oluliseks, et inimese töövõimet hindaks töötukassa vastava ettevalmistusega spetsialiseerunud töötaja.
Komisjon pikendas puuetega inimeste koja ettepanekul perioodi, mille jooksul peab töövõime hindamist taotlev inimene käima arsti vastuvõtul enne taotluse esitamist. Algse kolme kuu asemel on see nüüd kuus kuud.
Komisjon toetas ka koalitsioonierakondade tehtud ettepanekut võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt 1000 vähenenud töövõimega inimest 2020. aastaks. Eelnõu jõustumine lükati edasi 1. jaanuarile 2016.
Töövõimereformi arutelu jätkub riigikogus ka täna.
Toimetaja: Aleksander Krjukov