Riigikogu tegi valitsusele ettepaneku riikliku elatisabi fondi loomiseks
Riigikogu otsustas tänasel istungil teha valitsusele ettepanek töötada välja riikliku elatisabi fondi põhimõtted.
Fond tagaks lapsele määratud elatismaksete õigeaegse laekumise, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Eelnõu järgi hakkaks fond tegutsema tuleva aasta jaanuarist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Valitsusele ettepaneku tegemise poolt oli 61 ja vastu üheksa riigikogu liiget. Ettepaneku tegemiseks valitsusele oli vaja riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält.
"Selle fondi käivitamiseks on vaja riigipoolset garantiid suurusjärgus 10-15 miljonit eurot, aga iga-aastane jooksev kulu sõltub sellest, kui efektiivne see fond ise on võlgade kättenõudmisel. Rootsis on ta näiteks 90 protsenti, nii et riigil ei tule tegelikult see kulueelarve üldse suur," ütles sotsiaalkomisjoni liige Margus Tsahkna (IRL).
Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof temaga aga ei nõustunud ja ütles, et suurusjärk 15 miljonit on eelnõu algatajatel "laest võetud". "Kui me vaatame Lätit, siis ma võin öelda, et seal on see raha, mida riik igal aastal sellesse fondi panustab, 40 miljonit, ja kõike sealt kätte ei saada. Lätis saadakse kätte kohustatud lapsevanematelt ainult 12 protsenti, aga Põhjamaades - Norras, Rootsis - 90 protsenti ja Soomes üle 60 protsendi," rääkis Pikhof.
Esimehe sõnul tuleb nüüd teha uuringuid, et välja arvestada, kui palju fond tegelikult maksma läheb ja kuidas see Eestis võiks käivituda.
2007. aastast elatisabi fondi loomise eelnõuga tegelenud Tsahkna arvates peab see fond hakkama tööle rahandusministeeriumi alluvuses, sest neil on maksuameti ja tööregistri kaudu informatsioon inimeste kohta olemas.
"Riigil on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas oma kodanikke mõjutada. Meil on menetluses näiteks eelnõu, millega on võimalik peatada juhilubade kehtivust mingiks perioodiks. Siin on ette pandud jahiload ja kalastusload, aga neid kohti on veel, mida riik saaks mõjutamiseks kasutada," ütles Tsahkna.
Komisjoni liige Marika Tuus-Laul (Keskerakond) leidis, et praegu teevad kolm fraktsiooni hästi koostööd ning see oleks võimalik ka teiste küsimuste puhul.
Reformierakonna fraktsiooni liige Laine Randjärv, kelle fraktsiooni koostöövõime puudulikkusele Tuus-Laul viitas, aga ütles, et Reformierakond ei ole selle eelnõu vastu. "Meil oli vaba hääletus ja inimesed hääletasid vastavalt oma südametunnistusele. Tegelikult on Reformierakond alati seisnud selle eest, et maksuvõlgnikud peavad saama karistatud," lisas ta.
Samas ütles Randjärv, et tänase otsusega ei tohiks tekkida veel ebareaalseid ootusi, sest valitsus hakkab ideed alles kaaluma.
Fondi loomise pooldajad tõid muuhulgas välja, et kuna Eestis on ühe vanemaga peresid 42 000 ja neis kasvab 56 000 last, siis peab riik neid abistama.
Toimetaja: Priit Luts, Maarja Roon