Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist alkoholi tarvitamine võidakse kriminaliseerida
Riigikogu õiguskomisjon kaalub esmaspäeval, kas tuleks muuta liiklusseadust nii, et liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti saaks karistada kriminaalkorras või on piisav seni kehtivas seaduses sätestatud väärteokorras karistamine.
Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust.
"Kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust," märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Komisjon arutab ka teisi liiklusalaseid süütegusid, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumist ja õnnetusest mitteteatamist ning komisjon kuulab ära politsei ja ministeeriumite arvamused.
Istungil osaleb ka Eesti kohtuekspertiisi instituudi (EKEI) esindaja, kes selgitab, kuidas tuvastatakse, milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.
Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteokorras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 18-kuuni.
Õiguskomisjoni istungil osalevad majandusministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning EKEI esindajad.
Toimetaja: Marek Kuul