Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. (Foto: ERR)
21.03.2016 23:07
Rubriik: Eesti

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats selgitas, et Euroopa Liidu ja Türgi vahelise leppega, milles fikseeriti ka põgenike ümberasustamise kord Türgist Euroopasse, ei muudetud seni kehtestatud kvoote. Esimesed sõjapõgenikud võivad ümberasustamise korras Eestisse jõuda juba järgmise paari nädala jooksul.

Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.

Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.

Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.

Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?

"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.

Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.

Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.

Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?

Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.

Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.

Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.

Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?

Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus