Muuga-Maardu piirkonnas hakkavad õhku nuusutama e-ninad

Video
30.03.2016 7:28
Rubriik: Eesti

Sel nädalal paigaldatakse Muuga-Maardu piirkonda innovaatilised lõhnasensorid ehk e-ninad, mille abil saab õhu keemilist koostist pidevalt jälgida ning lõhnahäiringu esinemisel kohe sekkuda.

Muuga sadama piirkonna eri kohtadesse paigaldatakse 20 lõhnasensorit ja neli tuuleandurit, mis hakkavad nii terminalidele kui ka ametkondadele andma reaalajas tagasisidet lõhnahäiringu esinemise ning selle põhjustanud allikate kohta.

Sensorite asukohti saab vajadusel ka muuta, sõltuvalt sellest, mis piirkonnas enim probleeme tuvastatakse. Analoogne süsteem toimib Hollandis Rotterdami sadamas juba kaheksa aastat ning selle aja jooksul on inimeste kaebused vähenenud 600-lt 20-ni.

"Rotterdami sadama piirkonnas on praegu 150 e-nina ja sel aastal on plaan suurendada nende arvu 300-ni. /.../ Sadama ümbrusest on vähem kaebusi ja see on osaliselt Rotterdami e-ninade süsteemi teene," selgitas Comon Invent arendusjuht Lennart Verhoef "Aktuaalsele kaamerale.

E-nina ise lõhnaprobleemi ei kõrvalda. Küll aga annab n-ö punaseks minev e-nina sadama operaatoritele koheselt teavet, et midagi on valesti ja haisuprobeemi likvideerimiseks tuleb tegevust muuta.

"Muuga sadama piirkonna eripära on see, et ettevõtteid, kelle tegevusega võib kaasneda lõhnahäiringut, on mitu, seetõttu on tihti ka keeruline tuvastada, mis ja kus haiseb. Nüüd aga saame vastavalt ettevõtete tegevusaladele tekitada ka võimalike gaasisegude andmebaasi, mille abil on saasteallika kiire leidmine oluliselt lihtsam," selgitas Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Lootus on, et muutus jõutakse teha enne, kui hais reaalselt inimesteni jõuab.

Lõhnahäiringu korral tuleb piirkonna õhukvaliteeti mõjutavatel ettevõtetel rakendada lisameetmeid ning koostada lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava.

Muuga, Maardu ja Randvere inimesed on õhukvaliteedi üle kurtnud juba aastaid, näiteks mullu laekus keskkonnainspektsiooni 206 kaebust.

"Enamasti teatati ebameeldivast lõhnast, mis võib viidata kütusest pärit häiringule. Kurdeti nii naftalõhna üle, nii õli, gaasi kui ka bensiini lõhna üle," ütles keskkonnainspektsiooni peainspektor Reelika Mägi.

Projekti juhib keskkonnaamet ning selles osalevad keskkonnauuringute keskuse, keskkonnaministeerium, keskkonnainspektsioon, Tallinna Sadam ja Muuga sadamas tegutsevad terminalid - AS Vopak E.O.S., Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Oiltanking Tallinn AS.

Pilootprojekt kestab kaks aastat ja tulemustest sõtlub, kas seda pikendatakse.

 

Toimetas
Marek Kuul, Merili Nael, Marju Kaasik

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!