Maavanemad paluvad ministril ARKi büroode sulgemisse sekkuda
Põlva, Jõgeva ja Valga maavanema hinnangul mõjub maanteeameti plaan neis keskustes bürood sulgeda pärssivalt kümnetele tuhandetele Lõuna-Eesti elanike ja halvendab nende piirkondade konkurentsivõimet.
Eriti drastiliseks muutub olukord Valga maakonna elanikkonna jaoks, kelle kaugus liiklusregistri büroodest saab olema üle 80 kilomeetri, mis toob kaasa olulise aja- ja raha kulu.
Maavanemate hinnangul ei saa jätta märkimata ka Tartu teenindusbüroo töökoormuse tõusu, sest juba praegu on näha kodulehelt, et teatud päevadel ja kellaaegadel on registritoimingute tegemiseks pikk ooteaeg.
"Kahjuks ühistranspordi võimalused ei toeta eriti ühendusi vähemalt Valga maakonna elanikele Võruga. Sama olukord tekib ka suure osa Jõgeva ja Põlva maakonna elanikega," seisab maavanemate ühispöördumises.
Teenuste tarbimine on toonud tulu, mitte kulu
Maavanemad esitasid majandusministrile ka rahas mõõdetava mõju. Andmetest nähtub, et büroode teenuseid kasutavad igas maakonnas keskeltläbi 8000 - 9000 kodanikku aastas ja et büroode tulu-kulu suhe on efektiivne.
Kõikide maanteeameti teenindusbüroode kulud kaetakse kodanike poolt tasutud riigilõivudest vähemalt kahekordselt. Teenuste eest tasutud riigilõivude summa küündib ka kõige väiksemates büroodes 250 000 - 350 000 euroni aastas.
Teenindusbüroode kulud on nii Jõgeval, Põlvas, kui Valgas suurusjärgus 150 000 eurot.
"On ilmselge, et maanteeametil ei ole vajadust ega pole ka eetiline kaaluda büroode sulgemist kulude vähendamise eesmärgil, sest kohalikud elanikud katavad need ära teenuseid tarbides," rõhutavad maavanemad.
Ebavõrdne kohtlemine
Maanteeameti poolt planeeritav teenindusbüroode sulgemine ning avalike teenuste sunnitud tarbimisel naabermaakonna keskuses, suurendab igal aastal umbes 20 000 teenuse tarbija aja- ja rahakulu.
Kui need täiendavad kulud lisada liiklusregistri teenuse riigilõivule, muutub teenuse hind ühe maakonna elanikule kallimaks kui teise maakonna elanikule.
Maavanemad leiavad, et büroode sulgemise otsusega koheldaks seega kodanikke ebavõrdselt, mis on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga.
"Mõistame, et e-teenuse juurutamine, mis lähtub infoühiskonna arengust ja loob teenuse tarbijatele täiendavaid võimalusi, on vajalik, kuid mitte piisav kanal avalike teenuste osutamiseks elanikkonnal," seisab kirjas.
Maavanemad hoiatavad, et arvesse võttes internetiühenduse kättesaadavust maapiirkonnas, rahvastiku vanust ja tänapäevaste kommunikatsioonivahendite kasutamise oskust, ei suuda kõik teenuse tarbijad e-teeninduse keskkonnas vajalikke toiminguid teostada.
Veel enam, mitmed teenindusbüroodes osutatavaid teenuseid - sõidukite registreerimiseelne esmane ülevaatus, eksamitel osalemine - polegi võimalik e-teeninduses teostada, vaid eeldab isiklikku kohaletulekut.
Maavanemad hoiatavad ka riigilõivu laekumise vähenemise eest, sest on tõenäoline, et Valga puhul võib osutuda soodsamaks autode arvelevõtmine Lätis.
Riigikontrolli hinnangud toeks
Maavanemad juhivad tähelepanu ka riigikontrolli varasemale raportile, mis toob esile: kui riik ei osuta enam põhiteenuseid maakonnakeskuses, jääb inimesele võimalus täita oma kohustusi ja realiseerida oma õigusi enda elukohast kaugemal ja kulukamalt ning kohaliku elaniku elukvaliteet langeb.
Riigiasutuse ümberkorraldusel saab seejuures olla kaks põhimõttelist ajendit: pakkuda riigi elanikele paremat teenust või pakkuda olemasolevaid teenuseid efektiivsemalt ehk sama palju ja sama kvaliteediga, aga väiksema rahaga.
Selleks tuleb ümberkorralduste planeerimisel üheseltmõistetavalt fikseerida muudatusi ajendavad probleemid ja nende põhjused, samuti ka ümberkorralduse eesmärgid ja kulud.
Riigikontroll on rõhutanud, et riigiasutuste ümberkujundamisel tuleb hinnata, kas praegune asutuse töökorraldus on põhjustanud inimestele probleeme ning miks on inimese seisukohalt parim lahendus just valitud muudatus.
Riigikontrolli hinnangul põhjendatakse inimeste tegelike vajadustega ümberkorraldust harva.
Toimetaja: Priit Luts