Jüri Raidla: valitsus vajab praegu tümitamise asemel positiivset survet
Eesti valitsus vajab praegu ägeda kritiseerimise asemel positiivset ühiskondlikku survet ja innustust, arvab vandeadvokaat ja taasiseseisvunud Eesti esimene justiitsminister Jüri Raidla.
Jüri Raidla rääkis saates "Kahekõne", et viimane valimiskampaania oli eelnevatest erinev, kuna valimisdebati käigus tegeldi ka kõrgemat järku probleemidega nagu haldusreform ja riigireform.
"Ehk teisisõnu, eelmine valimiskampaania viis Eesti poliitilise debati järgmisele tasandile, mis tegelikult päädis sellega, et juhul kui tänane koalitsioon või siis mõni muu koalitsioon, mis nende valimiste põhjal moodustub, omab mandaati väga oluliste otsustuste tegemiseks," märkis Raidla.
Saatekülaline rõhutas, et valitsusel on mandaat haldusreformi läbiviimiseks ning selles valdkonnas tuleks gaasipedaal põhja vajutada. "Lugedes koalitsioonilepingut, mulle tundub, et haldusreform tuleb. Me ei ta täpselt, milline ta tuleb, kui radikaalne ta tuleb, aga haldusreform tuleb," avaldas Raidla veendumust.
Ta põhjendas oma seisukohta sellega, et kuigi koalitsioonilepingus ei ole nimesid nimetatud, on peaminister ja riigihalduse minister läbi koalitsioonilepingu võtnud selgelt vastutuse. "Ilmselt ei ole võimalik, et 2016. aasta jõululaupäeval ütlevad need noored mehed, et oi, proovisime, aga ei tulnud välja," arvas Raidla.
Saatekülalise arvates ei peaks koalitsioonilepingut vaatama mitte piirava dokumendina, vaid võimaldava ja lubavana.
"Täna ei ole aeg see, kus peaks valitsust tümitama või lauskritiseerimisega tegelema. Täna on minu meelest aeg selline, kus valitsust tuleks tegelikult innustada ja teda tuleks poliitiliselt ja positiivselt survestada," resümeeris Raidla praegust olukorda. Ta lisas, et ettevõtjaskond peaks pärast mõningast pausi riigireformi temaatika juurde tagasi tulema.
Praegu pole Raidla hinnangul positiivset survet olemaski.
Rääkides praegu Euroopa Liidus toimuvast, avaldas Raidla muret seoses Suurbritannias kavandatava referendumiga. Kui see tooks kaasa brittide lahkumise EList, siis võib korduda 1925. aasta, mil Ühendkuningriigi lagunemine Rahvate Liigast tõi kaasa selle lagunemise.
Selle tõttu on praegu Eesti poliitikute kõige tähtsam ülesanne teha kõik, et EL kui meie julgeoleku tagaja säiliks, leiab Raidla.
Saates tuli jutuks ka põgenike teema, mis on Raidla sõnul delikaatne. Ühelt poolt võib öelda, et Eesti on väike ja arengu algfaasis ning põgenikud on praegu meile ülejõu käiv teema.
Teiselt poolt peame olema põgenike vastuvõtmisel solidaarsed, et teised riigid vajadusel ka meie huvisid järgiksid. Raidla rõhutas, et Teise maailmasõja järel võeti mujal maailmas vastu palju eesti põgenikke. Seega peame olema nüüd võimelised üles näitama tolerantsust, aga samas balansseerima enda ühiskondliku võimekusega.
Toimetaja: Sven Randlaid