Rüütelkonna hoone restraureerimist arutati ka Eestimaa rüütelkonna järeltulijatega

Olaf von Brevern. (Foto: Kristiina Tiimus/riigikantselei)
30.07.2016 8:25
Rubriik: Eesti

Riigisekretär Heiki Loot kohtus täna Eestimaa Rüütelkonna nõukogu eestistuja Olaf von Breverniga, et arutada Rüütelkonna hoone restaureerimise plaane.

Von Breven tundis heameelt, et maja restaureeritakse ning selles on kavas meenutada ka Eestimaa rüütelkonda.

Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Hoone jutustab Eesti riikluse lugu läbi hoones tegutsenud institutsioonide ja asutuste (Eestimaa rüütelkond, välisministeerium, rahvusraamatukogu ja Eesti kunstimuuseum).

Muuhulgas plaanib riigikantselei taastada Eesti riigi esindushooneks restaureeritavas Rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi.

Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

"Toetame Eesti riigi plaane ning oleme valmis igakülgseks koostööks," ütles Olaf von Brevern.

Riigi esindushoones on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.

Eesti omariiklust tutvustatakse hoones läbi Eesti riigi alusdokumentide, näiteks iseseisvusmanifesti ja põhiseaduste. Rahvusarhiivi abiga valitakse välja ka teisi olulisi ja huvitavaid dokumente (välissuhtlus, okupatsioon, eksiilvalitsuse tegevus, taasiseseisvumine), mis räägivad Eesti riigi tekkest ja arengust. Lisaks saab eksponeerida riigi teenetemärke ning presidendile, peaministrile ja teistele riigi esindusisikutele tehtud riiklikke kingitusi.

Välisministri kabinet on võimalik taastada 1923. aasta projekti järgi. Kahjuks ei ole säilinud ministri kabineti mööbel, kuid eksponeerimist leiab Toompea päevilt pärit väliministeeriumi kantseleimööbel. Huvitavat materjali on säilinud välisminister Ernst Jaaksoni isikuarhiivis. Kabineti kujunduskontseptsiooni ja eksponaatide osas teeb riigikantselei koostööd välisministeeriumiga.

Raamatukokku on plaanis koondada Eesti riigi kujunemist ja mõtet oluliselt mõjutanud teosed, näiteks Juhan Liivi luuletused ("ükskord on Eesti riik") ja Le Duci 1855. aasta reisikiri, milles ennustati Eesti riigi teket. Teoste valimiseks ja väljapanekuks on riigikantselei abi palunud Eesti rahvusraamatukogult. Raamatukokku plaanitakse rahvusarhiivist tagasi tuua rüütelkonna kantselei ja arhiivi kapid.

Rüütelkonna rootsiaegses hoones saab rääkida Eesti vapi lugu. Nimelt kinnitati Rootsi ajal esmakordselt kolme lõviga vapp Eestimaa (hertsogkonna) ametlikuks tunnuseks.

Riigi esindushoone on sobiv koht Eesti kunsti tutvustamiseks ning riigikantselei on kutsunud Eesti kunstimuuseumi selles osalema.

Kohtumisel riigisekretäriga osales ka Saksamaa Liitvabariigi esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis ning rüütelkonna liige Henning von Wistinghausen ning Baltisaksa kultuuriseltsi esindajad Olev Liivik ja Maaja Silm.

Rüütelkonna hoonest pidi saama Eesti esindushoone Euroopa Liidu eesistumise ajaks, kuid praeguseks on valmis ainult sisekujunduse kontseptsioon.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus