Instagram pajatab: mida teevad linlased Russalka lähistel?

Uuringu esialgsete tulemuste põhjal vaatas ERR.ee ka ise #Russalka märgisega Instagramipilte ja koostas interaktiivse kaardi. (Foto: ERR)
Greete Palmiste
16.05.2016 14:01
Rubriik: Eesti

Kui suur siis ikkagi oleks kaotus, kui Russalka lähistele mitteametliku ranna äärde rajataks peamiselt kaubaautodele mõeldud neljarealine Reidi tee? Linnauurijatel on vastus: enam kui 4000 Instagrami pilti näitavad, et linn kaotaks romantikakolmnurga ja haruldase lõimumispiirkonna.

Linnauurijad pakuvad Reidi tee diskussiooni omapärase vaatenurga - seda kas ja kuidas tallinlased Reidi teeks planeeritavat ala kasutavad, on võimalik teha kindlaks Instagrami piltide põhjal. Hetkeemotsioonidel loodav sisu loob haruldase nn nähtamatu linna kuvandi ehk liikluse ja füüsiliste muutustega paralleelselt tuhiseva infovoo.

"Näeme läbi piltide seda, kuidas kohalikud tajuvad linna ja selle erinevaid piirkondi. See on iga inimese subjektiivne nägemus oma linnast. Küsitluste abil ei oleks kunagi võimalik nii kiiresti ja nii laialt sarnasel teemal uuringut läbi viia," selgitas linnaplaneerija ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) maastikuarhitektuuri õppekava juht Kristi Grišakov.

Instagami pilt annab edasi subjektiivset nägemust sellest, kuidas inimene ennast ümbritsevat kohta kogeb. Kuna me ei küsi küsimusi, me näeme ainult pilte, siis ei mõjuta me ka uuringus osalejate vastuseid. Inimesed teevad pilte ju vabatahtlikult kohtades mida nad naudivad või peavad huvitavaks.

Temale, linnaruumi planeerijale Damiano Cerronele ning arhitekti ja linnaplaneerija Raul Kalvole jäi Reidi tee üle käivat vaidlust kuulates kõrva väide, justkui Russalkast kesklinna poole jääv mereäär oleks räämas ja seetõttu linnaelanike seas vähepopulaarne. Teaduritena oli neile selge, et on vaid üks võimalus poliitikute väiteid kontrollida: tuleb korraldada uuring.

Geokoordinaatide kaudu Instagrami serverist pilte alla laadides valmis 4000 pildist koosnev valim, nende põhjal selgusid ka märgusõnad (hashtag'id), millega selle piirkonna külastajad pilte märgivad, see näitas, et hastagi kasutatakse laiemalt kui vaid monumendi juures tehtud piltide tähistamiseks.

Fotodest sai kinnitust ammutuntud fakt, et piirkond on oluline venekeelsele elanikkonnale, kes ala regulaarsemalt külastavad. Linnauurijate jaoks on aga üllatav, et rannaala kasutatakse aktiivselt aastaajast sõltumata.

"Muidugi oli ka tipsutajaid, kuid piltide üldarvu seas oli seda üllatavalt vähe näha. Küll aga kasutati rannaparki ja randa ohtralt grillimiseks, pikniku pidamiseks, kohvi joomiseks ja raamatute lugemiseks; kuhu minnakse linnakärast eemaldumiseks," märkis Grišakov.

Sotsiaalmeedia andmeid on linnaplaneerimises põhiliselt kasutatud selleks, et vaadelda linnakasutuse muutumist läbi aja. Sotsiaalmeedia võimaldab saada andmeid ka reaalajas, mis teeb linnaprotsesside jägimise läbi nende andmete mugavaks ja kiireks. Enamik teadlasi analüüsib sotsiaalmeedia andmeid globaalseid kontekstis, vähem on neid, kes keskenduvad spetsiifilistele kohtadele ja teevad andmeanalüüsipõhjal ka planeerimissoovitusi.
 
Taolisi uuringuid on Grišakov koos kolleegidega teinud ka Londonis ja Turus, akadeemilisi uuringuid aga Peterburis, New Yorgis, Moskvas ja Tallinnas. Viimast on analüüsitud kõige rohkem, seda meetodit kasutavad TTÜ maastikuarhitektid akadeemilises uurimistöös.

Russalka on maamärk ja kõik tegevused, mis seal kandis toimuvad, on üheselt seotud Russalka kui märgilise kohaga, saavad uurijad esmase analüüsi põhjal öelda. See tähendab, et lisaks monumendi ümber toimuvale märgistatakse #russalka sildiga ka Jaapani aias tehtud pildid, mänguväljak, papliallee ja isegi kesklinna poole jäävad ehitusplatsid.

Romantikakolmnurk - nii nimetab Grišakov Jaapani aia, Kadrioru pargi lossipoolse osa ning Russalka ümbruse vahel tekkivat maa-ala: "Kadrioru park ja Russalka rand moodustavad ühe suure piirkonna, ma ütleks isegi - rohelise monumendi." Selles alas tehtud piltidelt on näha, et piirkond on populaarne tüdrukutepidudeks, kohtinguteks ja pruutpaaridele pildistamiseks.

Uurijad ei ole päris erapooletud. Vähemalt on nad selle uurimuse põhjal võtnud seisukoha, et orgaaniliselt tekkinud meelispiirkonda ei tohiks kindlasti lõhkuda. "Arhitektid ja maastikuarhitektid pingutavad meeletult, et haljasala või väljakut toimima saada, et inimesed selle omaks võtaksid, et neile meeldiks seal olla," selgitasid uurijad.

Seetõttu hindavad nad kõrgelt tekkinud sümbioosi, kus üks paik on oluline nii eesti kui ka vene kodukeelega tallinlastele, nii hobisportlastele, koeraomanikele, lapsevanematele kui ka romantika otsijatele või hoopis neile, kes mereõhus raamatuid lugeda tahavad. Turistidest rääkimata. "Täielik lõimumiskoht," võtab Grišakov eelneva kokku.

Uuringus määrame esmalt meid huvitava piirkonna: nt maamärk, tänav, kvartal või terve linn. Seejärel laeme Instagrami serverist alla kõik selles kohas tehtud pildid. Vajadusel kasutame ajapiirangut ja märgusõnu (hashtag), mida inimesed piltide tutvustamiseks lisavad. Näeme kohti, kus inimesed pilti teevad, millal neid teevad, milliste tegevustega tegelevad, mida pildistavad jmt.

Instagrami pildid peegeldavad eelkõige inimeste positiivset kogemust ja annavad inimeste harjumuste kohta. "See on see, mida linnauurijatena otsime: positiivset koha kogemust ning kuidas seda saaks veelgi võimendada," lausus Grišakov.

Täpselt nädala eest, 9. mail märkis Grišakov Tallinna Ülikoolis toimunud Reidi tee arutelul, et veokitele mõeldud mitmerealise tee ääres kaotab Russalka rand oma võlu. Ta tegi ettepaneku, et Reidi tee projekti tuleks planeerida oluliselt kitsamana. Siis tekiks - praeguse projekti järgi plaanis oleva - kitsa promenaadi asemele rohkem tegevusi võimaldav lineaarne rannapark.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!