Tartu ootab kahe jalgpalliväljaku valmimist
Tartu astus suure sammu jalgpalliväljakute põua leevendamiseks. Linnavolikogu andis loa Sepa tänavale täiesti uue treeningkompleksi rajamiseks ja lisaks korraldatakse riigihange, et rekonstrueerida juba aastaid amortiseerunud olnud Annelinna kunstmuruväljak.
Tartut on juba aastaid kummitanud jalgpallistaadionite puudus. Linnas on ligi 2000 jalgpallimängijat, aga olemasolevate jalgpalliväljakute hulk ja kvaliteet ei vasta juba ammu vajadusele ega nõuetele, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Linnas on praegu üks täismõõtmetes murukattega jalgpallistaadion, kus saab korraldada täiskasvanute kõrgemate liigade mänge. Nõuetele vastavaid kunstmuruväljakuid ei ole aga ühtegi.
Eesti Jalgpalli Liidu infrastruktuuri arengukavas seisab, et üks kunstmuruväljak võiks linnades olla iga 10 000 elaniku kohta, mis tähendab, et Tartus võiks tulevikus täismõõdus staadione olla kümme.
"See on tänase päeva olukorrast lähtuv vajadus. See kava on tehtud umbes neli aastat tagasi ja selles on jalgpallurite arvukuse tõus planeeritud madalamana, kui see tegelikult esimeste aastate jooksul juba olnud on," selgitas Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak.
Tartu linnavolikogu astus sammu esimese kahe kunstmuruväljaku suunas. Esiteks teeb linn sügiseks korda Annemõisa kunstmuru ja teiseks sai jalgpallikool Tammeka loa rajada Sepa tänavale uus treeningkompleks.
"Sepa tänaval on mahajäetud ümbruskonna jalgpallipoiste koht, kus mängitakse, aga kus ka koeri jalutatakse. Selle saab siis korda – kaasaegne staadion, mida Tartus sisuliselt ei ole. Jalgpalliklubi Tammeka on ülioptimistlik ja sai selle praegu kaheks aastaks enda kätte. Kui kahe aasta jooksul ehituslubadusi ei täideta, siis tuleb see krunt linnale tagasi, aga klubi võlgu ei tule," rääkis Tartu linnavarakomisjoni esimees Olev Raju.
Tartu jalgpallikooli Tammeka mänedžer Kaarel Kiidron ütles, et jalgpalliliiduga on juba eelläbirääkimised toimunud.
"Kahe aasta jooksul peab see valmis olema. Loomulikult, mida varem, seda parem, aga jäägem realistideks. Suur samm on tehtud, aga väga palju tööd on veel teha. Kindlasti on vaja suhelda konkreetsemalt investorite ja sponsoritega. Senimaani on see olnud ainult mulli puhumine – mis juhtuks kui – aga nüüd on milllele toetuda," rääkis Kiidron.
Aivar Pohlaku sõnul saavad nii rekonstrueeritav kui ka uus staadion Tartu jalgpallile kindlasti suureks abiks olema, kuid samas ei kao rohkemate staadionite vajadus. Tõsiasi on see, et staadionite puudus on ka ülejäänud Eesti probleem.
"Me plaanimegi piirkonna klubidele anda jõulisema rolli, et nemad peavad olema eestvedajad ja mootorid, kes suudavad omavalitsusi käivitada, viia omavalitsuse ja jalgpalliliidu kokku. Jalgpalliliit ise üle terve Eesti initsiatiivi näidata veel ei suuda. Kunstmuruväljakud on täna ainukene kiire lahendus. Kui mingil hetkel jõuame kunstmuruväljakutega rahuldavasse seisundisse, siis saame alles hakata rääkima muruväljakutest. Ilmselt tuleb tõdeda, et meie kliimas jäävad muruväljakud siiski pigem luksuseks," rääkis Aivar Pohlak.
Toimetaja: Madis Järvekülg