Saaremaa liitumiskõnelustel vajavad lahendamist osavaldade ja eelarve kujunemise küsimused

Video
Margus Muld, Valjala
18.03.2016 22:04
Rubriik: Eesti

Riigihalduse minister Arto Aas tõdes täna Saaremaal, et 90 protsenti Eestimaa omavalitsustest on otsimas ühinemislahendusi ja partnereid omavalitsusreformi läbiviimiseks järgmisel aastal. Saaremaal on endiselt käimas arutelud, et saarest saaks üks 30 000 elanikuga omavalitsus. Nii Ruhnu kui ka Muhu saar soovivad jääda saarelisteks omavalitsuseks.

Konsultatsioonid ja arutelud Saaremaa kui ühe omavalitsuse loomiseks on kestnud juba enam kui kaks aastat ja tänaseks on lauale jäänud veel viis teemat, milles pole suudetud kokku leppida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige teravam on ikkagi osavaldade ja eelarve kujunemise temaatika. Endiselt inimesed ei ole aru saanud, et osavald tähendab üksnes halduskogu ja mitte midagi muud. Seal on veel läbirääkimised pooleli. Ja kindlasti tuleb ühe suure punktina investeeringute kava kokkupanek," selgitas Saaremaa omavalitsuste liidu esimees, Kuressaare linnapea Madis Kallas.

Kaks punkti, mis täna omavalitsusreformi teemalisel ühisel kohtumisel diskussioone tekitasid, olidki osavaldade ja rahvaküsitluse teemad. Viimase puhul oli küsimus see, et rahvaküsitluse tulemusest ei sõltu tegelikult midagi. Otsuse ühinemise kohta teeb ikkagi volikogu.

"Seadused näevad ette, et rahvaküsitlused tuleb läbi viia ja küsida, kas ühineda ja kellega ühineda, millist nime eelistada, aga otseselt ei ole volikogu liikmetele kohustuslik see tulemus," selgitas riigihalduse minister Arto Aas.

Palju segadust on ka võimalike osavaldade suhtes ja enamik valdadest neid siiski ei poolda. Kihelkonna valla eelarvest läheb praegu 1/5 valitsemiskuludeks.

"Seda tulebki vähendada. Me ei ole selle vastu, et ametnikke jääb vähemaks, aga kogukonnatunde säilitamiseks on vaja meile osavalda. Me ei ütle, et meil peaks olema osavallavalitsus kohapeal," rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam.

Kui Saaremaast saaks üks suur ja tugev omavalitsus, siis tuleks riigi poolt jagatavast 80 miljoni suurusest ühinemistoetusest Saaremaale suurusjärgus viis miljonit eurot, mille väljamakse jagatakse riigieelarvest kolmele aastale.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus