Jalaväebrigaadi ülem: keskpolügoonil tuleks ohualasid laiendada
Lõppenud Scoutspataljoni rahvusvahelises talvelaagris osalesid Hollandi, USA, Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu võitlejad - kokku üle tuhande sõduri. Õppustele pandi punkt soomukite lahinglaskmistega Läsnal kaitseväe keskpolügoonil.
Esimest korda toimusid keskpolügoonil Hollandi soomusjalaväe kompanii lahinglaskmised. Manöövrites osalesid neli jalaväe lahingumasinat CV 90, kaks Scoutspataljoni Pasi soomukit ja Hollandi sillaehitustank. Vahepeal tulistasid Hollandi ning Eesti sõdurid käsirelvadest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Hollandlastele pakkus Eesti sügistalvine metsamaastik teretulnud vaheldust, kuid näitas kätte ka CV 90-mnete piirid. Hollandi pataljoni kompaniiülem kapten Albert de Jonge ütles, et Hollandis on samuti polügoonid, kuid enamasti käivad hollandlased õppustel näiteks Saksamaal.
"Siin Eestis on aga palju paremad võimalused sellisel maastikul treenimiseks. Ma pean aga ütlema, et soine maastik tekitas meile veidi probleeme. CV 90 suudab palju, kuid tüma maa pole tema jaoks," ütles de Jonge.
Ära sõida sohu - sellest tarkusest peavad lähtuma ka skaudid, kui nad aasta pärast esimesed Hollandi soomukid saavad. Ehkki osales üle pooleteise pataljoni jagu sõdureid - kokku üle 1200 sõjaväelase, ei saa rääkida pataljoni harjutusest. Harjutusalad peavad suurenema, sest maad ju on, ütleb õppuste võõrustaja, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.
"Me peame neid enda jaoks väga selgelt kaardistama ja leidma kompromissi elanikega. See on koht, kus mõlemad osapooled peavad teineteisele vastu tulema. Täna me näeme piirnevaid alasid eelkõige seeläbi, et mitte treeningala kui sellist laiendada, vaid pigem ohualasid ja ohutust tagada elanikele. Ka praegusel laskmisel me nägime - see paarsada meetrit nende soomukite liikumisruumiks on mannetult vähe," ütles Kalmus.
Toimetaja: Sven Randlaid