Algav nädal toob veel tuisku

Video
13.03.2016 22:16
Rubriik: Eesti

Lähipäevad tulevad veel üsna kevadised, kaugem tulevik võib aga talve tagasi tuua.

Läänemere ümbruse ilma kujundav kõrgrõhuala tõmbas ennast möödunud ööpäeval veidi koomale, kuna Atlandi niisked madalrõhkkonnad on avaldamas Põhja-Euroopale tugevamat survet. Õhurõhk langes ning näiteks Läänes jäigi päev pilve ning mõõdukas läänekaare tuul lisas külmatunnet, Eesti idaosas seevastu suutis päike ennast läbi pilvede puurida ning kevadise tunde tekitada.

Eeloleval ööl liigub madalrõhkkond Põhja-Skandinaaviast üle Soome Venemaale ning selle lohk kannab üle Eesti niiskeid pilvi. Sajab nii lund kui lörtsi, saartel ka vihma. Päeval peaks Põhjamerele taandunud kõrgrõhuala oma servaga taas üle Läänemere laienema ning Eestis jääb loode ja põhja poolt pilvi vähemaks. Puhanguline tuul pöördub läänest põhja ja peaks ka omalt poolt aitama mõnes kohas pilvede vahelt päikest välja tuua. Teisipäeval tugevneb Eesti kohal kõrgrõhuala ning kindlustab meile sajuta ilma.

Eeloleval ööl tuleb Eestis pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab veidi lund ja lörtsi, saartel ka vihma. Kohati on udu. Puhub edela- ja läänetuul 4-10 m/s. Õhutemperatuur langeb +1 kuni -4°C-ni.

Hommik on pilves selgimistega. Mitmel pool sajab veidi lund ja lörtsi. Kohati on udu. Tuul puhub läänekaarest 4-10 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2°C. Päev on pilves selgimistega. Lõuna-Eesti kohale liikunud sadu peaks õhtuks taanduma. Tuul pöördub loodesse ja põhja ning puhub 5-10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur tõuseb +1 kuni +5°C-ni.

Teisipäevast neljapäevani on Eesti ilma peamiseks kujundajaks Lääne-Euroopa kohal laiuv kõrgrõhuala, mis tihedad sajupilved Läänemere äärest eemal hoiab. Samal ajal on kaugel Põhja-Jäämerel süvenemas madalrõhkkond, mis nädala teises pooles Põhja-Venemaale liigub. Kahe võimsa õhupöörise vahel hakkab lääne- ja loodetuul hoogu koguma ning reedel võivad tsükloniga seotud sajupilved ka Eestisse jõuda. Kui see juhtub, siis sajab tõenäolilselt lund ja lörtsi. Kuna tuul võib tõusta tormiks, siis tuleb vahetult enne astronoomilise kevade saabumist veel vastu võtta üks korralik tuisuilm.

Õhutemperatuur on teisipäevast neljapäevani kevadine, öösiti on miinuskraade kuni viis, päeval võib olla sama palju plusskraade. Reedel saabub põhjast külm õhumass ning miinuskraadid valitsevad nii öösel kui ka päeval.

Eelolev ööpäev möödub aga loodest kagu suunas liikuva madalrõhulohu all, kus sajab nii lund, lörtsi kui ka vihma. Päeva peale on oodata loode ja põhja poolt ilma paranemist.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed (1)

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!