Psüühiliste erivajadustega inimeste peremaja kerkimist naabrusesse Tartus veel peljatakse
Psüühiliste erivajadustega inimeste peremajade rajamine on osa erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Asjatundjate hinnangul aitab tavainimeste seas väiksemates üksustes elamine erivajadustega inimestel ühiskonda naasta. Plaanitavate majade lähistel elavates inimestes tekitab plaan aga palju küsimusi.
Aastatel 2011-2013 rajas AS Hoolekandeteenused kõikjale üle Eesti 55 peremaja psüühilise erivajadusega inimestele. Edasiseks plaaniks on luua elamisväärsed tingimused veel tuhandele inimesele.
Juba rajatud peremajad asuvad näiteks Türil, Vändras, Tapal kui Uuemõisas. AS Hoolekandeteenused teenuste kvaliteedijuhi Aster Tooma sõnul on peremajade eesmärgiks see, et ka erivajadustega inimesed saaksid elada võimalikult tavapärast elu.
"Kuigi kohalikud kogukonnad on alguses olnud veidi kahtlevad, on nad siiski need inimesed hästi vastu võtnud. Suuremaid probleeme ei ole olnud. Inimesed käivad kohalikus raamatukogus, paljud on endale töökoha leidnud, kas kojamehena või käivad abis põllutöödel või aedades aitamas lehti riisuda. Senine praktika on väga hea. Need, kes on liikunud suurtest hooldekodusest peremajadesse - see on tavaelule sarnanev elu, kus nad saavad hommikul koos süüa, päeval tööle minna ja õhtul jälle kokku tulla ja rääkida, kuidas päev on läinud," rääkis Aster Tooma.
Üks peremaja soovitakse rajada Tartusse Supilinna. Supilinlase Kalmar Kursi sõnul on algatuse juures seni puudu jäänud selgitustööst peremajade mudeli toimimisest ja ohutusest nii erivajadustega inimestele endile kui ka ümbritsevatele elanikele.
"Hetke arvamus konkreetse asukoha osas on naabruskonna inimestel pigem skeptiline. Teadmata on ka Tartu linna, kui terviku võimalused, millistesse asukohtadesse ja kui palju selliseid peremaju oleks vaja ja millised võiksid olla alternatiivid, et oleks tagatud nii kohaliku kogukonna ja igapäevaelu tavapärane korraldus kui ka sellises peremajas elavate inimeste võimalikult hea hakkamasaamine," lausus Kurs.
Aster Tooma sõnul on elanike hirm täiesti loomulik, kuid peremajas on inimestel siiski olemas tugiisik, kes neid aitab või on telefonikõne kaugusel.
Tooma märkis, et psüühiliste erivajadustega inimeste puhul on tegemist täpselt samasuguste inimestega nagu meie, kes on rohkem haavatavamad ja vajavad igapäevaseks toimimiseks lihtsalt tuge. Kuidas oma päeva planeerida, mida teha, meeldetuletusi, kuidas olla.
"Neid peremaju on erinevaid. Olenevalt vajadusest on maju, kus on töötaja nendega koos 24 tundi ja on neid maju, kus nad saavad hästi hakkama ka nii, et hommikul töötaja tuleb ja õhtul, kui on magamamineku aeg, siis töötaja lahkub. Ja vajadusel nad saavad ise abi kutsuda," rääkis Tooma.
Kalmar Kurs avaldas lootust, et enne lõplikke otsuseid võetakse kõigi lähedalelavate inimeste arvamusi kuulda.
Toimetaja: Aleksander Krjukov