Haldusreform muudab lisaks valdade piiridele ka sisulist tööd maavalitsustes
Valgas ja mitmel pool mujalgi on alanud aastast maavalitsustes ülesanded koondunud kahte osakonda ning maavanema kantseleisse. Puuetega inimeste abivahenditega tegelemine pole enam maavalitsuste asi, küll aga koondatakse keskse juhtimise alla mitmed tugiteenused.
Valga maavanema Margus Lepiku sõnul pole tegevuse koondamine kahte, arengu- ja planeeringu- ning haridus- ja sotsiaalosakonda Tallinnast antud korraldus, vaid parem võimalus seniseid ülesandeid täita. Riiklik järelevalve ja maakonna tasakaalustatud areng on jätkuvalt maavalitsuste roll, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Selle aasta suurim muudatus on abivahendid - need on nüüd maavalitsuste halusalast viidud sotsiaalkindlustusametisse, mis on juba põhjustanud erinevaid probleeme ja arusaamatusi," tunnistas maavanem.
Nii ongi, et valdkondade keskne juhtimine võib tunduda tulemuslik, kuid iseasi, mida rahvas sellest võidab.
Lepik ütleb, et maavanemad on ainsad institutsioonid, kes riigiteenuseid üle maakonna koordineerivad. "Riigiametite kokkusaamised, võimalike kriisisituatsioonide ettenägemine, ühisplaneerimine, sisejulgeoleku planeerimine. Neid ülesandeid on isegi juurde tekkinud."
Valdade ja linnade ühinemine võib muuta nii hariduskorraldust kui ka bussiliiklust.
Valga maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ivar Unt märkis, et ühistransport tuleb planeerida vastavalt ellele, kuhu tulevad keskused, kuhu jäävad koolid ja kuidas inimesed hakkavad liikuma. "Lisaks tuleb meil maaküsimused ära jagada - millised maatükid jäävad omavalitsustele, millised riigile."
Millised ülesanded jäävad tulevikus omavalitsustele ja milliseid täidab endiselt riik, on Eestis veel selgeks väitlemata.
"Kuna valitsus on andnud ülesande uuendada maakondade planeeringuid, siis see on praegu valmimas ja kohe läheb avalikule väljapanekule. Kevadel tuleb ka avalik arutelu," ütles Unt.
Valga maavalitsus loodab tänavu uue maakonnaplaneeringu ära kehtestada, millest hakkavad omavalitsused oma üldplaneeringute koostamisel juhinduma.
Uuest aastast on maavalitsused oma majades rentnikud, hooneid haldab riigi kinnisvara aktsiaselts. Tänavu peaks maavalitsustest keskse juhtimise alla koonduma ka infotehnoloogia spetsialistid.
Kohvrimeeleolu maavalitsustes just pole, kuid haritud inimeste töökohti jääb maakondades taas vähemaks.
Toimetaja: Priit Luts