Tiit Tammaru: pagulastele ei tohiks pelgalt lihttöid pakkuda

Video
31.03.2016 9:15
Rubriik: Eesti

Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru tõdes, et kuigi kolmandatest riikidest sisserännanute kogukonnastumist on varasemalt vaadeldud pigem negatiivse nähtusena, siis tegelikkuses võib kogukonna teke aidata inimestel paremini uue keskkonnaga kohastuda.

Tammaru on aastaid uurinud sisserändajate kohastumist Rootsis, kus on rakendatakse pigem liberaalset migratsioonipoliitikat. Tammaru ütles saates "Terevisioon", et Rootsi on pakkunud häid andmeid, mille alusel saab vaadelda üsna detailselt, kuidas sisserännanute lõimumine nii tööturul kui ka ühiskonnas on toimunud.

Professori hinnangul on Rootsi saanud hästi hakkama just inimeste tööturule lõimimisega. "Kui me mõtleme kolmandates riikides sisserännanute peale, siis hästi paljud neist saabuvad riikidest, kus tegelikult naised ei tööta ehk paljudes päritoluriikides on tööhõive naiste seas vaid 20 kuni 25 protsenti," rääkis Tammaru.

"Kui me aga vaatame seda, mis Rootsis juhtub sisserändajatega, siis pole väga suuri soolisi erinevusi. Jah, mehed töötavad natuke rohkem ja saavad kiiremini tööle, aga naised väga palju siiski ei eristu," lisas Tammaru.

Samas erineb tööturul osalemine piirkonniti ehk suurlinnades, kus on dünaamilisem ja avatum tööturg, saadakse töökoht kiiremini, kuid need on pigem segregeerunud töökohad.

"See tähendab, et inimesed töötavad kas mingis etnilises restoranis ja koos omasugustega. Mida väiksemasse kohta me liigume, seda väikesem on võimalus ka tööd saada, aga kui see saadakse, siis töötatakse koos rootslastega," selgitas Tammaru.

Kogukond aitab sisserännanutel paremini kohastuda

Sisserändajate kogukonnastumist on just suurlinnades nähtud probleemina, kuna piltlikult tekib neile justkui "müür" ümber ning nad ei lõimu põlisrahvaga. Samas tõdes Tammaru, et taoline protsess on inimloomuse paratamatu osa.

"Me ju ikkagi suhtleme rohkem omasugustega inimestega, keda me paremini tunneme, kellega me räägime sama keelt ja kellega meil on üleüldiselt lihtsam hakkama saada," nentis Tammaru. "Kui põigata Eesti ajalukku ja vaadata perioodi, mil Eestis toimus suur väljaränne, siis hakati Rootsis samuti otsima võimalusi, kuidas teiste eestlastega kokku saada," lisas ta.

Rahvastikugeograafia eksperdi sõnul aitab kogukond sisserännanutel kiiremini uue keskkonnaga kohastuda. "Nüüd tekib küsimus sellest, kust läheb see piir, kus koosolemine hakkab probleemiks muutma," tõdes Tammaru.

Pagulastele ei tohi pakkuda ainult lihttöid

Tema arvates ei tohiks Eestisse jõudvaid pagulasi kohe pakkuda madalapalgalistele töökohtadele. "See on see, kuhu tööandjate mõte kipub esimesena minema. Me peame kindlasti oskused ja töökohad kokku viima, kuid me ei tohiks neile ainult lihttöid pakkuda," toonitas Tammaru.

Teise asjana rõhutas Tartu ülikooli professor, et Eesti peab vaatama koos erinevaid sisserändajatega seotud valdkondi - tööd, elukohti ja haridust. "Meil on tavaliselt poliitikad ühe valdkonna kesksed, kuid rände puhul tuleb väga koordineeritult neid poliitikaid rakendada, et midagi ei jääks kahe silma vahele," sõnas Tammaru.

Seejuures on väga oluline just eluaseme küsimus. "Need inimesed on sageli madalama sissetulekuga, mistõttu ei saa nad elada samas kohas, kus elavad põliselanikud. Sealt hakkavad probleemid kuhjuma, sest näiteks koolid on meil piirkonnapõhised ning seetõttu ei pruugi nende lapsed enam kohtuda. Seega me peame proovima probleemsete seoste ahelat võimalikult kiiresti lõhkuda," ütles Tammaru.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!