"Pealtnägija": MTA aitas paljastada üle-euroopalise hašišiveo kanali (4)

Video
Rasmus Kagge
9.03.2016 20:15
Rubriik: Eesti

Neil päevil avalikustatakse korraga nii Eestis kui Hispaanias uudis, mida on avalikkuse eest kiivalt varjul hoitud möödunud jõuludest alates. Nimelt paljastati tänu Eesti Maksu- ja Tolliameti infole suur rahvusvaheline narkovõrgustik, mis vedas Marokost pärit hašišit suurtes kogustes peente konspiratsioonivõtetega läbi Euroopa Venemaale.

Elu on täis ootamatusi. Ühel hetkel oled sa nagu ehtne parun – sul on raha nagu puulehti, uhke villa Hispaanias ja Viimsis, hirmkallid sportautod, imeilus abikaasa, tublid lapsed ning anturaaž, kes loob sinus tunde, et sina oledki maailma direktor, kõikvõimas tuus.

Hetk hiljem aga ägised sa kägaras asfaldil. Pükstes on kergelt jahe tunne, sinu püstised näpud on väänatud selja taha ja sind alandatakse möödakäijate silme all keset linnatänavat.

Kuid eriti piinlik on sul oma naise ja laste ees. Sekundiga oled sa kõigest ilma, järsku pole sa enam mitte keegi. Sellest hetkest alates on sinu ainus unistus see, et sa pääseksid kohus määraks sulle 20-aastase vangistuse asemel 15, sest 60-aastaselt taas vabadusse pääseda pole just särav tulevikuvisioon.

Eelolev kirjeldab ühe narkoparuni karmi langust. Teiselt poolt vaadates kirjeldab see aga Eesti politsei rahvusvahelise koostöö aegade suurimat töövõitu. Loost tervikpildi saamiseks tuleb alustada siiski veelgi kaugemalt.

Eesti – hašiši transiitmaa?

27. veebruaril 2015. aastal jõuab Eesti avalikkuseni uudis sellest, et MTA ametnikud pidasid möödunud päeval Narva piiripunktis kinni Eestist väljuva veoki. Narkokoera abil leiti Leedu registrimärgiga masina külmhaagisest 830 kilo hašišit. See on Eestis rekordiline kogus.

Hašiš ehk kanepivaik on Eesti mõistes tähelepanuväärne meelemürk. Siinsel salaturul seda sisuliselt ei müüda, sest tarvitajaid on minimaalselt. Ometi on hašiš läbi aastate olnud üks enim konfiskeeritud uimasti Eestis.

Kui 2014. aasta jooksul tabas maksu- ja tolliamet hašišit ligi pool tonni, siis eelmisel aastal saadi Narvas ainult ühest Leedu veokist kätte juba 830 kilo ainet. Kõik see kokku on hoidnud aastaid õhus kahtlust, mingid kuritegelikud jõud kasutavad Eestit pidevalt hašiši transiitmaana. Vaja oli vaid välja peilida, kes need kuritegelikud jõud on.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Perni sõnul kogub politsei kriminaalmenetluse alustamiseks väga eripalgelist infot. Menetluse alustamiseks võib piisata andmetest, mis on saadud kas varasematest uurimistest või hoopis uuritakse inimeste omavahelisi sidemeid. Viimaks võib info laekuda ka teistelt õiguskaitseorganitelt.

Hästi organiseeritud kuritegelik grupp

Tähelepanuväärne on, et kui 2014. aastal käivitatud uurimise fookus paika saadi, leidsid uurijad end vastamisi eriliste pähklitega – nutikalt üles ehitatud kuritegeliku hierarhiaga, mis pingutas igal moel selle nimel, et jälitajatele nähtamatuks jääda.

„Inimesed (kurjategijad - toim) üritasid nende igasugust jälgimist võimalikult raskeks teha, sealhulgas nende telefonide jälgimist,“ märkis Pern. Igal gruppi kuuluval inimesel oli hierarhias oma roll ning on võimalik, et kõik liikmed üksteist ei tundnudki.

"Olid kullerid, olid need, kes tegelesid logistikaga. Kes ehitas autosid, kes siis varustas rahaga, kes ainega, kes pakendas - kõigil oma roll," selgitas MTA narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa.

Tänaseks on teada, et tegevus oli viimsete detailideni läbi mõeldud. Näiteks kasutati narkootikumide üle piiri vedamiseks ka sõiduautosid, mis ärataks piiridel võimalikult vähe kahtlust.

"Ja on märkimisväärne, et need sõiduautod olid väga hinnalised ja kallid, viimaste aastate mudelid. Me räägime ikkagi Saksa lipulaevadest: Audid, Mercedesed, BMW-d! Kas eesmärk oli see, et mitte tähelepanu püüda? Ei oska öelda," sõnas Koppelmaa.

Narkoveoks ümber ehitatud Audi A5 ja BMW X5

Just autod olidki luubi alla võetud kuritegeliku ühenduse n-ö firmamärk. Näiteks Poola piirivalve videole jäi üks narkokanali masin – tuttuus sportauto Audi A5. Umbes poolteist tonni kaaluvasse masinasse peideti kokku 100 kilo ehk kaks suurt kartulikotitäit hašišit.

Politsei sõnul olid narkootikumid autodesse väga oskuslikult peidetud. Näiteks Eestis tabatud BMW X5 puhul peideti ligi 100 kilo hašišit küljekarpidesse. Taavi Perni sõnul on selgelt näha, et autod olid narkoveoks ümber ehitatud nii, et lihtsa polsterduse maha võtmisel salakaup välja ei paistaks ja lihtsa läbivaatusega midagi kahtlast silma ei paistaks.

„Seal olid topeltpõhjad ja [narkootikumid] olid pandud topeltkihi vahele. [Peitmisega] on kõvasti vaeva nähtud ja selle nimel pingutatud, et vahele jäämise risk miinimumi viia," märkis Koppelmaa.

Taavi Perni sõnul kasutati narkootikumide peitmiseks ka istmete aluseid, mis on küllaltki ebatraditsiooniline peidik.

BMW puhul avastati nn narkotaskud röntgeni abiga.

Eesti saadi kätte kolm ümberehitatud autot, mis ka reaalselt salakaupa vedasid. Teada on veel kaks-kolm autot, mis teadmata põhjusel töösse ei rakendatudki.

Heausksed naised ja lapsed petteks kaasa

Kuritegeliku kanali logistika oli lihtne – narkolastiga luksusauto laeti Hispaanias hašišit täis ning sealt algas sõit läbi piirideta Euroopa Venemaa poole. Marsruudid olid erinevad. Kord liiguti Venemaale läbi Poola ja Valgevene, teistel juhtudel suunduti Venemaale läbi Balti riikide.

„Konspiratsiooni üritati suurendada sellega, et kaasati enda tegevustesse kolmandaid isikuid, kes polnud kuritegudest üldse teadlikud. Näiteks püüdsid nad narkootikumide salakaubaveole kaasata elukaaslaseid, naistuttavaid, et jätta muljet perekonnareisidest jmt,“ kirjeldas Taavi Pern.

Kuna luksusautode ostmisele ja ümberehitamisele tehtud investeeringud oli vaja tagasi teenida, siis hoiti kanalit töös võimalikult tihti. Kahtluste põhjal pandi Venemaa poole teele üks kuni kaks autot poole aasta jooksul.

Kui piirideta Euroopas kulgesid autod enamasti segamatult riigist riiki, siis enam küsimusi tekitab see, kuidas hašišiautod üle range kontrolliga Vene piiri pääsesid.

MTA info põhjal ei ole tõendeid piirikontrolli korruptsioonijuhtumitest. Just see, et autod olid väga kõrgel tasemel ümber ehitatud, viitab sellele, et ilmselt ei osatud narkootikumide vedu ka Vene piiril näha.

Eesti-Hispaania politsei täpne koostöö

Grupeeringut jälgiti eri riikides poolteist aastat. Selle aja jooksul saadi kätte kolm sajakilose laadungiga nn luksusmuula. Mullu detsembris oli asi niivõrd küps, et otsustati n-ö kotisuu kinni tõmmata. Kinnipidamised toimusid üheaegselt nii Eestis kui ka Hispaanias.

Eestis peeti kinni kokku kaheksa inimest, Hispaanias neli. Eestis tehti läbiotsimisi enam kui 20 kohas. Läbi otsiti elukohti, isikutega seotud kinnistuid, sõidukeid. Ära võeti muljetavaldav nimekiri esemeid: sõiduautod, mootorrattad, sularaha, tulirelvad. Samuti konfiskeeris politsei ehteid, väga väärtuslikke kellasid. Samas puudus meestel ametlik sissetulek.

"Kindlasti on siin hästi hea rahvusvaheline koostöö just Hispaania kolleegidega. Eriti see, mis toimis meie mõttes live'is," rääkis Koppelmaa. See tähendab, et kolleegidega oli töö ühtlustatud niivõrd täpseks, et vahistamisi suudeti teha ühe telefonimärguande peale.

"Tänu sellele menetlusele tundub, et me liigume väga hea [koostöö] lahenduse poole," on Koppelmaa kindel.

Fotod: Endise narkoparuni 1,8 miljonit eurot väärt villa Viimsis. (Pealtnägija)

Võtmeorganisatsioonist teavad vähesed

Narkovõrgustiku paljastamise üks võtmeküsimus oli selles, kuidas kaasata operatsiooni Hispaania ametivõimud. Ja nii, et neil endal oleks huvi välkkiirelt tegutseda. Siin tuleb mängu Haagis asuv Eurojust, mille olulisest rollist on Eesti avalikkuses väga vähe räägitud.

Eurojusti Eesti liige ja riigiprokurör Raivo Sepp on lihtsustatult öeldes Eesti uurijate, prokuröride ja kohtunike turbomootor Euro-opa südames. Haagis asuva Eurojusti eesmärk on kiirendada riikide vahelisi uurimisi- ja kohtumenetlusi.

Kui kunagi saatis Eesti politseinik Hispaaniasse kirjaliku õigusabipalve ja sellele vastati võib olla poole aasta pärast, siis nüüd kohtub Sepp Eurojusti peakorteris oma Hispaania kolleegiga kiiresti näost-näkku ja paneb püsti kiire koostööplaani, et kahe riigi info-vahetus ja koostöö toimuks tõrgeteta kohe, nüüd ja praegu.

Nagu Sepp ise selgitab – Eurojust muutus selles loos kommunikatsioonikanaliks.

Hispaanlaste kiire kaasamine oli Raivo Sepa töövõit. Olukorras, kus mullu konfiskeeriti Hispaanias kokku 380 tonni hašišit ja sealsed ametivõimud on pidevalt ülekoormatud, oli hirm, et neile ei paku piisavalt pinget Costa del Solis ühe narkovõrgustiku liidrite vahistamine, kui neilt ei pruugi ainsatki kilo kätte saada.

Eurojusti Hispaania liikme asetäitja ja vanemkohtunik Maria Poza Cisnerose sõnul võtsid lõuna-eurooplased asja väga tõsiselt. „Selles kaasuses teadsime, et mingisugune kriminaalne tegevus, mis saab alguse Hispaaniast, läheb läbi Eesti Venemaale. Seega oli loomulikult meile oluline koostööd teha ja püüda kriminaaltegevust takistada. Mitte ainult narkootikumide liikuvuse, vaid ka rahapesu pärast,“ selgitas ta.

Eurojustis pandi täpselt paika, mis hetkel hakata valmistuma vahistamiseks, millal saata välja Euroopa vahistamismäärused, keda kinni pidada ja milliseid läbiotsimisi teha.

„Kui selliseid toiminguid teha lihtsalt õigusabi taotluste kaudu, võtab see aega kuid ja kuid enne, kui jõutakse asja tegemiseni. Aga kui need asjad on vahetult kokku lepitud ja omavahel kokku lepitud, siis see toimib väga kiiresti,“ märkis Sepp.

Ka Hispaania politseinikud kiidavad koostööd Eestlastega. „Oli haruldane, et kogu uurimine anti Eesti ametivõimudele ilma, et meil oma uurimine oleks toimunud. Kahe politsei vahel toimunud suhtluse rohkus ja kvaliteet, mis toimus omavahel ja ka Eurojustiga – see oli väga üllatav ja seda ei juhtu just tihti,“ sõnas Cisneros.

Muide, lisaks sellele kaasusele on Raivo Sepa laual veel 70 menetlust ootavat asja - endise riigi peaprokuröri töökoormus on kiirelt kasvamas.

MTA: see on töövõit kogu Euroopale

Tänu Raivo Sepa abile ja Hispaania ametivõimude kiirele tegutsemisele tabati päikeserannikul kaks selle kuritegeliku võrgustiku juhti, kes on tänaseks ka Eestisse toodud.

Mõlemad on varem Eesti allilmas tuntud ja staažikad autoriteedid. Nendest üks on Eestis 90. aastate allilmasõdadest eluga pääsenud Jevgeni, kes on kahtluste järgi ka kogu hierarhia liider.

Mehe väga pillavast elustiilist räägib näiteks see, et villade ja kallite autode kõrval ostis ta endale pääsu Sotši olümpiamängude tõrvikurongkäigule. Ta oli muuhulgas ka Sotši olümpiamängude üks ametlik sponsor ja koostööpartner. „Olümpiale teenuste pakkumine oli pigem väljavalitute privileeg,“ ütles ta tollal ühele väljaandele.

Kõiki isikuid, kes on selles menetluses kahtlustuse saanud, võib kahtlustada kokku ca 1200 kg hašiši salakaubaveo organiseerimises.

Üks kilo hašišit maksab 10 000 kuni 20 000 eurot, seega takistas Eesti politsei vähemalt 12 miljoni euro väärtuses hašiši turustamise.

„See on töövõit nii Maksu- ja Tolliametile kui ka tervele Eesti Vabariigile, isegi tervele Euroopale. Tegemist oli väga tugevalt organiseeritud kuritegevusliku grupiga, kes mõjutas oluliselt nii Hispaania kui ka Vene turgu,“ on Koppelmaa kindel.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Aasta arhitektuuripreemiad 2016
Täna 21:35

Tutvustame valikut 2016. aastal Eesti arhitektuuripreemiatele kandideerinud objektide paremikust ning annab ülevaate autorite mõtetest ja teekonnast, mille tulemusena sünnib kõrgetasemeline looming. Režissöörid Maria Kivirand ja Robi Uppin.

täna vikerraadios

foto
Vasar. Eestlased, soomlased ja alkohol
Täna 14:00

Räägime Eesti-Soome suhetest ning alkohoolsete jookide rollist hõimurahvaste omavahelise läbikäimise soodustaja - ja vahel ka mürgitajana.
Stuudios on ettevõtja Pekka Linnainen, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme.
Kuula 9. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!