Riigikohtu esimees manitses parlamenti kohtusüsteemi reformimisega mitte kiirustama
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis täna riigikogus peetud ettekandes, et enne kohtuid puudutavate ümberkorralduste käivitamist tuleb kindlasti enne määrata need piirid, millega riigivalitsemise reform peab kohtusüsteemi juures vältimatult arvestama.
Pikamäe tõdes, et kuna Eesti elanikkonna vähenemine on rahvastikuprognooside kohaselt tulevikus jätkuv protsess, siis sarnaselt riikluse muude valdkondadega tuleb ka kohtusüsteemil uute oludega kohaneda, kuid riik peab õigusemõistmise kui põhiõiguse tagama kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega.
"Õigus saada kohtulikku kaitset on põhiseaduse kohaselt üks kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi. Mida suurem on mingist eluvaldkonnast võrsuvate kohtuvaidluste hulk, seda kergemini peab ka vahemaade mõttes olema kättesaadav kohtusüsteem," ütles Pikamäe.
Pikamäe sõnul tuleb kohtute töökoormuse vähendamisel silmas pidada, et kohtusse pöördumisele ei tehtaks põhjendamatuid takistusi ning meenutas, et sellisel põhiseadusvastasel moel püüdis seadusandja kohtute töökoormust reguleerida 2009. aastal kohtulõive kordades suurendades.
"Kohtusse pöördumise õiguse väljasuretamine võib anda kuluefektiivsema riigi, kuid see poleks enam õigusriik. Kuna kohtute ülesanne on ühiskonnast võrsuvate vaidluste lahendamine, siis peab igaüks, kellel on bona fide mõistlik juriidiline nõue, saama seda kohtulikult maksma panna. Meenutan, et kohtusüsteemi töövõimelisusest ei sõltu ainult põhiõiguste kaitstus, vaid laiemalt ka kogu Eesti majanduskeskkond," tõdes Pikamäe.
Pikamäe sõnul ei ole ta seda meelt, et kohtusüsteem vajab riigivalitsemise reformi raames radikaalset ümberkorraldamist, sest õigusemõistmine on juba olemuselt heas mõttes konservatiivne ning mistahes muudatused selles vallas peavad olema mitte üksnes põhjalikult, vaid igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud.
"Öeldes, et kohtusüsteem ei eelda drastilist uuendamist, ei pea ma siiski silmas seda, nagu poleks siin üldse mitte mingeid muutusi tarvis. Nii nagu kõiki muusikainstrumente tuleb aegajalt häälestada, vajab ka kohtusüsteemi töövõime perioodilist hindamist. Teisalt, analoogiliselt pillide häälestamisega tuleb ka siin olla äärmiselt ettevaatlik, et keeli mitte liigselt pingutada ja neid lõhkuda," ütles Pikamäe.
Riigikohtu esimees on seisukohal, et kohtusüsteemi lähiaastate piirarvuks seatud 1012 teenistujat hõlmab nii kohtunikke kui ka teisi õigusemõistmisega seotud töötajaid, kuid olukorras, kus näiteks riigikogu ja valitsuse puhul eeldab personalikärbe üksnes haldusaparaadi töötajate arvu vähendamist, kuid kohtusüsteemi korral sisaldab endas ka kohtunike arvu, ei kohtle kõnealune programm riigivõimuharusid võrdselt.
"Kuna kohtuvõimule teistsuguste standardite kehtestamisele pole võimalik leida mõistlikku põhjendust, tuleb kohtunikke vaadelda eraldi teenistusgrupina ning loobuda nende lugemisest kohtusüsteemile ette nähtud kvoodi alla," leidis Pikamäe ja lisas, et kohtusüsteemiga hõivatud inimeste arvu piirates tuleb arvestada ka sellega, et elanikkonna vähenemise ja kohtuasjade arvu vahel puudub üksühene seos.
"Teisisõnu, vähem inimesi ei tähenda tingimata ka kohtusse pöördumiste arvu vähenemist. Iseäranis kehtib see kohtuasjade liikumise kohta eri kohtuastmete vahel," kinnitas Pikamäe.
Toimetaja: Marek Kuul