Uudistepäeva kokkuvõte 10. oktoobril

Video
10.10.2016 15:22
Rubriik: Eesti

Siin on valik tänastest olulisematest uudistest.

Valitsus kinnitas Euroopa Kontrollikoja liikmeks Juhan Partsi

Valitsus kinnitas esmaspäeval erakorralisel telefoni teel peetud kabinetiistungil Euroopa Kontrollikoja liikmeks Juhan Partsi. Peaminister Taavi Rõivas ütles otsust kommenteerides, et üksmeele saavutamine oli praeguses etapis möödapääsmatu.

Seni otsust pidurdanud sotsiaaldemokraatide esimees ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et sotsiaaldemokraatidel on Juhan Partsi sobivuse osas jätkuvalt kahtlusi, kuid otsuse venimine oleks seadnud löögi alla Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse.

"Vabanenud koht on vaja täita ning tulime siinkohal partneritele vastu," lisas Ossinovski. Sotsiaalmeedias meelemuutust põhjendades kirjutas Ossinovski: "Et Reformierakonna ja IRL-i ühisliit selles küsimuses on murdmatu, otsustasime sel korral astuda sammu tagasi, et Eesti saaks minna edasi."


Veel pole selge, kuidas Rail Baltic kruusaga varustatakse

Riik loodab veebruariks välja selgitada, kas Rail Balticu trassi lähedal ka piisavalt ehituseks vajalikke maavarasid jagub. Probleem võib tekkida Pärnumaal, kus liiva ja kruusa praegugi vähe on.
Rail Balticu projektile kulub ligikaudu kümme miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa. Kuna neid maavarasid Lääne-Eestis kuigipalju pole, püüab riik välja selgitada, mil moel tagada, et suur raudteeehitus kruusapuuduse taha takerduma ei jääks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Läinud aastal kaevandati kogu eestis kokku 4,8 miljonit kuupmeetrit liiva ja kruusa. Rail Balticu rajamiseks kulub neid maavarasid hinnanguliselt enam kui kaks korda rohkem ehk kümme miljonit kuupmeetrit.

Kui võtta arvesse kõik, mida meie maapõu peidab, ei tohiks kümme miljonit kuupmeetrit mingit probleemi tekitada. Kui aga sama kogus veoautokoormateks ümber arvutada, saab selgeks, et objektile kaugemalt kui 50 kilomeetrit kruusa vedades, läheb materjali hind arutult kõrgeks.

Pärnumaal on maanteeamet juba praegu kvaliteetse liiva ja kruusa leidmisega hädas. Majandusministeeriumi nõuniku Anti Moppeli sõnul uuritaksegi praegu, kas ja kui palju lähedalasuvatest maavaradest puudust tuleb.


Registreeritud töötute arv püsib samal tasemel

Septembri lõpus oli töötuna registreeritud 26 245 inimest ehk 4,1 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Vähenenud töövõimega inimesi oli nende hulgas 4 550. Kokkuvõttes püsis registreeritud töötute arv septembris augustiga võrreldaval tasemel, mil registreeritud töötuid oli 0,1 protsenti enam.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (9,8 protsenti) ja Valgamaal (8,1 protsenti) ning madalaim Tartumaal (2,9 protsenti) ja Jõgevamaal (2,9 protsenti). Kõige suurema osa registreeritud töötutest moodustasid septembri lõpus lihttöölised (21 protsenti), teenindus- ja müügitöötajad (18 protsenti) ning oskustöötajad ja käsitöölised (17 protsenti), teatas töötukassa.


Poola välisminister: Iskanderi paigutamist Kaliningradi ei saa õigustada

Poola välisministri Witold Waszczykowski hinnangul pole Venemaa otsus paigutada Kaliningradi oblastisse raketisüsteem Iskander kuidagi õigustatav. "Meie arvates on Venemaa vastus, liigutada raketisüsteeme, sobimatu vastus NATO tegevusele regioonis," vahendas Reutersi Poola välisministri sõnu pressikonverentsil.

Vene kaitseministeerium tunnistas laupäeval raketisüsteemide Iskander paigutamist Kaliningradi oblastisse.

"Vene sõjavägi ei teinud raketisüsteemide Iskander raudteepraamil Ambal Kaliningradi transportimisest saladust, et kinnitada USA luuresatelliitide operatsioonide parameetreid," ütles Vene kaitseametkonna pressiesindaja Igor Konašenkov.

"Muide, süsteemi transportimisest raudteepraamil Ambal ei teinud keegi suurt saladust. Üks Iskander jäeti enne Ambalile laadimist sihilikult katteta, et täpsustada samal ajal üle lennanud USA luuresatelliidi tegevuse parameetreid," sõnas ta.


Leedu konservatiivid edestavad valimistulemustes Talurahvaliitu

Leedu konservatiivne Isamaaliit-Leedu Kristlikud Demokraadid edestas parlamendivalimiste esimeses voorus napilt Talurahva ja Roheliste Liitu, näitasid valimiskomisjoni edastatud värsked esialgsed tulemused. Kui loetud olid 1982 valimisjaoskonna hääled 1996-st, said konservatiivid mitmemandaadilistes ringkondades 271 671 häält ehk 21,6-protsendise toetuse ja võivad arvestada seimis 20 mandaadiga.

Talurahva ja Roheliste Liit langes teiseks 271 648 hääle ehk 21,6-protsendise toetuse ja 19 mandaadiga. Isamaaliit edestab Talurahvaliitu vaid 23 häälega ning jõudude vahekord võib muutuda.

Kolmandal kohal on sotsiaaldemokraadid 14,4-protsendise toetuse ja 13 mandaadiga, järgnevad Liberaalne Liikumine 9 protsendi häälte ja 8 mandaadiga, Leedu Poolakate Valimisaktsioon-Kristlike Perede Liit (5,4 protsenti ja 8 mandaati) ning Kord ja Õiglus (5,3 protsenti ja viis mandaati).

Pühapäeval valiti Leedu 141-kohalise seimi 70 kohta. Ülejäänud 71 koha jagunemine selgitatakse 23. oktoobril.


Nobeli majanduspreemia pälvisid kokkuleppeteooria arendajad

Rootsi riigipanga poolt Alfred Nobeli mälestuseks välja antava majandusauhinnaga tunnustati sel aasta Oliver Harti ja Bengt Holmströmi kokkuleppeteooria arendamise eest.

Hart sündis 1948. aastal Londonis ja töötab praegu Harvardi ülikoolis. Doktorikraadi omandas mees Ameerika Ühendriikides asuvast Princetoni ülikoolist aastal 1974. Nobeli komitee tõi esile tema panust poolikute lepingute uurimuse vallas.

Holmströmi juured ulatuvad Helsingisse. Mees sündis 1949. aastal Helsingi ning sai doktorikraadi 1978. aastal Stanfordi ülikoolist. Hetkel töötab ta majandusprofessorina Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Holmstörmi kokkuleppeteooria-alane teadustöö ulatub 1970. aastatesse. Muu hulgas on ta uurinud lepingutingimuste ja boonuste mõju firmade tegevusele ning juhtimisele.


11 000 aasta tagune kliimasoojenemine aitab mõista praeguse muutuse mõju loodusele

Kiireid kliimamuutusi, mis sarnanevad tänapäevastele, on ajaloos toimunud varemgi. Need võimaldavad tõmmata paralleele ka praeguse kliimamuutusega ja vaadata, kuidas see võib mõjuda looduskeskkonnale. Just ühe sellise uuringuga on valmis saanud Tallinna tehnikaülikooli teadlased.

„Öeldakse, et praegu on pretsedenditu kliimamuutus. Kuna meie tegeleme palju kaugema ajaga kui tänapäev, siis me ei saa öelda, mis toimub tulevikus, kuid me saame leida praegustele protsessidele mudeleid minevikust,“ selgitab Siim Veski, TTÜ üldise maateaduse professor.

TTÜ teadlased koos oma kolleegidega teistest riikidest uurisid, kuidas mõjus kliimasoojenemine jääaja üleminekul jäävaheajaks meie looduskeskkonnale ning avaldasid hiljuti sel teemal ka artikli ajakirjas Quaternary Science Reviews.

Teadlased tahtsid teada saada, kas tollest 11 650 aasta tagusest kliimasoojenemisel on sarnasusi praeguse kliimamuutusega ning vaadata, milliseid muutusi tõi see aeg looduskeskkonnas toona.

Öeldakse, et praegune kliimamuutus mõjutab rohkem Arktikat. „See kliimamuutus, mida meie uurisime, ongi Arktika analoog. Baltimaad olid sel ajal samas kliimavöötmes nagu praegu on Arktika.“

Tol ajal olid muutused Baltimaade aladel küllalt sarnased Arktika muutustele praegu. Veski selgitab, et siis muutusid arktilised alad kliimasoojenemise mõjul boreaalseks metsaks, siis tagasi arktiliseks, siis taas boreaalseks metsaks.

 

Ilmateade

Homme on pilves selgimistega sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul 5-11, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 5..8°C.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus