EAS kahtlustab kompetentsikeskust pettuses, politsei alustas uurimist

EAS (Foto: Siim Lõvi /ERR)
27.09.2016 18:54
Rubriik: Eesti

EAS kahtlustab sihtasutust Virumaa Kompetentsikeskus ligi 300 000 euro suuruse pettuse läbiviimises. Keskkriminaalpolitsei alustas juhtunuga seoses uurimist.

Uurimine puudutab Rakvere Targa Maja komptentsikeskust ning aastail 2010 kuni 2015 rahastatud projekte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Väidetavalt püüdis kompetentsikeskus näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Menetluse aluseks on paragrahvid, mis käsitlevad riigihangete seaduse nõuete rikkumist ja soodustuskelmust.

Tänase seisuga on kahtlustus esitatud kahele isikule, kuid nende ring võib laieneda.

EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise

EASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise, mille finantsmõju on rohkem kui 297 500 eurot. EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest, teatas EAS täna pressiteates.

EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Auditi käigus tehti 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.

Audiitorite lõpparuande hinnangul on toimunud toetuse reeglite sihipärane rikkumine SA Virumaa Kompetentsikeskus poolt. Kõigis kolmes projektis on tegevusi ja kulusid, mis ei ole põhjendatud ja abikõlblikud. Projekti raames on küsitud toetust tegevustele, mida pole nõutud mahus läbi viidud ja EASile on esitatud valeandmeid toetuse välja maksmiseks. Testkeskkonna kasutamise tehinguid on tehtud seotud osapooltega. Audit viitab nii fiktiivsetele ostu-müügitehingutele, riigihangete seaduse rikkumisele kui teadlikult suurema toetussumma väljapetmisele.

Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.

"EASi siseaudit on teinud head tööd, avastades skeemi, millega SA Virumaa Kompetentsikeskus püüdis näidata omaosalust projektides tegelikust suuremana. Rikkumised on väga tõsised, millele peavad oma hinnangu andma ka õiguskaitseorganid. Toetuse tagasinõude otsuse koostamisel hindame kompetentsikeskuse tulemuseesmärkide saavutamist ja oleme nende mittetäitmisel valmis suurendama tagasinõutavat summat," lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg.

2016. aasta aprillis alanud auditi eesmärk oli hinnata, kas EASi poolt rahastatud Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse projektide eesmärgid on saavutatud. Riskikohtade ilmnemisel laiendati auditit ka toetuse saaja poolt tehtud hangete läbiviimisele ja projektikulude abikõlblikkusele.

"Auditeerime valikuliselt EASist toetust saanud projekte, mistõttu peavad toetust saanud organisatsioonid olema alati valmis esitama tõendusmaterjali toetuste sihipärase kasutamise kohta," selgitas EASi siseauditi üksuse direktor Helen Anijalg.

Euroopa Liidu toetuste perioodi 2007-2014 kompetentsikeskuste arendamise meetme eesmärk oli kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikud kompetentsikeskused, mis omavad potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja seeläbi tõstavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna. Kokku sai sellel perioodil toetust kuus kompetentsikeskust - TTÜ Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse Kompetentsikeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise Kompetentsikeskus, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervise-edenduse ja rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete Kompetentsikeskus, TTÜ põlevkivi Kompetentsikeskus ja SA Virumaa Kompetentsikeskus.

Alates 2015. aasta algusest kuni 2016. aasta septembrini on EAS teinud kokku 152 toetuse tagasinõudmise otsust kogusummas 1 655 194,15 eurot. Enamasti oli tegemist riigihangete läbiviimise, toetuse alusel soetatud vara säilitamise või toetuse saamisest avalikkuse teavitamise nõuete rikkumisega.

 

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus