Poliitikud ootavad Kaljulaiult lepitaja ja visionääri rolli (1)

Video
Anne Raiste
3.10.2016 21:13
Rubriik: Eesti

Riigikogu poliitikud loodavad, et vastvalitud president võtab poliitikas erakondlike erimeelsuste korral lepitaja rolli ning oleks samas ka visionäär. Ühtlasi loodavad nad, et Kersti Kaljulaid viib end kiiresti sise- ja välispoliitikaga kurssi.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liige Marko Mihkelson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ootab uuelt presidendilt visiooni nii sise- kui ka välisküsimustes.

"Mul on tunne, et Kerstil on väga selge arusaamine sellest, millised on väljakutsed, mis ei ole ainult hetkelised, vaid ulatuvad kaugemale. Ma arvan, et just presidendilt ootaks nägemist selle esimese künka taha," rääkis Mihkelson.

Reformierakondlane Urve Tiidus tõdes, et presidendile ei jää kuigi palju õppimise aega ning kõikide teemadega tuleb kiiresti kurssi saada. "On väga oluline, kui hästi on president kursis välis- ja julgeolekupoliitikiaga, kuidas ta neid teemasid jagab, kuidas suudeb neis kaasa rääkida," arutles Tiidus.

Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru loodab, et uus president annab hoogu kaasamisprotsessile ning võtab seda tõsiselt. "Ka inimeste enda initsiatiiv muudaks seadusloomet ja aitaks asjadel rohkem tegelikkuseks saada, et see kaasamine ei oleks enam sisutühi," rääkis Aru.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme, kes kandideeris valimiskogus, soovib, et uus president püüaks mõista ka neid, kelle arvamus tema omast erineb.

"Ma ootan seda, et ta ei oleks erapoolik ja suhtleks kõigi poliitiliste jõududega, mitte demoniseerides ja sildistades teatud poliitilisi jõude. Loomulikult ootan ma, et uus president suudaks taastada meie presidendi institutsiooni autoriteedi," kommenteeris ta.

Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ütles, et kuna president leiti ja valiti opositsiooni ja koalitsiooni kokkuleppe tulemusel, peaks temast saama erakondade lepitaja.

"Otsida ühisosa erakondade vahel ja kaasata erakondade juhte igasuguste poliitiliste küsimuste lahendamisse, sealhulgas nii koalitsiooni kui ka opositsooni. Kui me näeme, et ta tänu sellele saab presidendiks, siis võikski olla tema kreedo - rohkem ühtsust Eestis," rääkis Anvelt.

Keskerakondlane Mailis Reps, kes lõi poole aasta jooksul kaasa presidendikampaanias, arvab, et Kersti Kaljulaid peaks tutvuma kohalike omavalitsustega. Reps soovib Kaljulaiule ka tugevat närvi.

"Ei jäeta Eestis midagi uurimata, ka tema pere-elu, tema laste kohta. Võib-olla neile küsimustele ei ole ta harjunud vastama. Nii et Kerstile kindlasti paksu nahka," ütles Reps.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus