KKP korruptsioonikuritegude büroo registreeris kahe aastaga üle 500 kuriteo

(Foto: PM/Scanpix)
9.06.2016 14:18
Rubriik: Eesti

Keskkriminaalpolitsei (KKP) korruptsioonikuritegude büroo registreeris 2014. aastal 221 ja 2015. aastal 302 kuritegu ehk 55 kuriteo võrra rohkem kui kahel eelneval aastal.

Viimasel kahel aastal on suurenenud on altkäemaksu võtmisega seotud kuritegude arv, mis on tingitud karistusseadustiku muudatusest, selgus keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtvast aastaraamatust.

Nimelt muutusid eelmise aasta alguses kehtetuks karistusseadustikus seni kuriteona sätestatud pistise andmise, võtmise ja vahendamisena käsitletud süüteokoosseisud ning nüüdseks käsitletakse varasemat pistise tähendust altkäemaksuna.

Tähtis muudatus on ka kaks kuriteokoosseisu, mis sätestavad vastutuse altkäemaksu andmise ja võtmise eest erasektoris ning lisaks kaotas kehtivuse korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärtegu ehk deklaratsioonis teadvalt valeandmete esitamine.

2014. aastal saatis korruptsioonikuritegude büroo menetlusotsuste langetamiseks prokuratuuri 30 kriminaalasja 166 kuriteoga kokku 17 erinevas kuriteo kvalifikatsioonis ning eelmisel aastal 25 kriminaalasja 154 kuriteoga kokku 20 erinevas kuriteo kvalifikatsioonis.

Võrreldes kahe eelneva aastaga on aastatel 2014–2015 prokuratuuri saadetud kuritegude arv 53 kuriteo võrra väiksem ning selle põhjuseks on suurenenud menetluskoormus olemasolevates asjades, mis jõuavad prokuratuuri saatmiseks valmis tänavu.

2014. aastal saadeti prokuratuuri kokku 137 ja 2015. aastal 89 korruptsioonikuritegu ehk mõnevõrra vähem kui kahel eelneval aastal kokku.

2015. aastal prokuratuuri saadetud 89 korruptsioonikuriteost olid 15 seotud altkäemaksu võtmise või andmisega erasektoris.

Nelja aasta jooksul on büroo saatnud prokuratuuri kokku 361 isikut, neist ametiisikuid 83, mitteametiisikuid 226 ja juriidilisi isikuid 52.

Kahe viimase aasta jooksul on küll prokuratuuri saadetud kahtlustatavate üldarv vähenenud, kuid ametiisikutena kahtlustatavate arv on samas varasemast suurem olnud. Ametiisikuid saadeti prokuratuuri 2014. aastal 26 ja 2015. aastal 23. Nagu varasemailgi aastail moodustavad valdava osa kahtlustatavatest mitteametiisikud põhjusel, et menetlustes on tuvastatud suurel hulgal isikuid ehk enamasti nn kliente, kes on olnud valmis ebaausat ametiisikut ära kasutama ja meelehead andma või dokumente võltsima, et oma eesmärke saavutada.

Prokuratuuri saadetud kriminaalasjades on kahel viimasel aastal jäänud varasemate aastatega samaks valitsusasutustes ja riigi osalusega ettevõtetes töötanud kahtlustatavate arv.

Vähenenud on õppeasutustes töötanud kahtlustatavate arv. Suurenemise tendentsi on aga märgata kohalikes omavalitsustes töötanud kahtlustatavate osakaalus, kus aastate 2014–2015 jooksul on prokuratuuri saadetud kokku 23 omavalitsusega seotud töötajat. Samuti on kasvanud erasektoris töötanud ametiisiku positsiooniga kahtlustatavatest töötajate arv.

Kahtlustatavailt ebaseaduslikul teel omandatud varade arest on büroos prioriteediks algusest peale ja aasta-aastalt on arestitava vara väärtus suurenenud ning selle väärtus sõltub toimepandud kuritegudest ja kahtlustatavate elatustasemest. Rohkesti on kahtlustatavate hulgas neid, kes elavad palgast palgani ning ebaseaduslikul teel saadu kulub igapäevasteks kulutusteks ehk seetõttu pole neil ka vara, mida arestida. Teiselt poolt on ka menetlusi, kus tekitatud kahju on suur ning isikute varaline seis pole laita.

2014. aastal oli arestitud vara väärtus 270 007 eurot ja 2015. aastal 504 348 eurot.

Üle poole ehk 60 protsenti prokuratuuri saadetud kriminaalmenetlustest on alguse saanud büroo töötajate hangitud teabest või kolleegidega koostööst.

Korruptsioonikuritegude büroo (KOKB) loodi politsei- ja piirivalveametis 1. septembril 2011. aastal ning alates 2012. aasta 1. jaanuarist liideti büroo koosseisu Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus ning Lõuna, Lääne ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude teenistus.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!