Terras: Balti riigid vajavad Patriot-rakette

Õhuturbemissiooni rotatsioon Ämaris (Foto: Siim Teder, Silver Mikiver (mil.ee))
26.05.2016 21:02
Allikas: BNS
Rubriik: Eesti

Balti riigid vajavad Venemaa võimaliku invasiooni tõrjumiseks keskmaa õhutõrje raketisüsteeme Patriot, ütles Eesti kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus ajalehele Financial Times.

Ajal, mil NATO kaalub ideed paigutada neli pataljoni oma idapoolsetesse liikmesriikidesse, kasvab mure, et sellest meetmest ei piisa usaldusväärseks heidutuseks, hoidmaks ära võimalikku Venemaa agressiooni, märgib leht neljapäeval veebis avaldatud artiklis. Kindralleitnant Terras ütles, et ebapiisav õhutõrjevõimekus on muutnud Balti regiooni haavatavaks Venemaa ootamatule rünnakule.

NATO peab kaaluma sõjalennukite arvu suurendamist regioonis ning kavandama Patriot-rakettide paigutamist. "Me vajame oma kaitsevõime parandamiseks õhutõrjevõimekust," ütles Terras. "Venemaa käitub oportunistlikult. Kui neil avaneb võimaluste aken, siis nad kasutavad selle ära," lisas Eesti kaitseväe juhataja.

NATO liidrid arutavad Ida-Euroopa kaitsevõimekuse tõstmist alliansi eelseisval tippkohtumisel juulis Varssavis. "Balti riike võib vaadata saarena," ütles kindral Terras. "Sulwalki koridor on väike ning seda läbib ainult üks raudtee ja kaks maanteed,"

Alliansi uute pataljonide paigutamine regiooni on esimene jõuline samm, kuid NATO peab arendama sellise A2AD (tõkestatud juurdepääsuga tsooni - toim.) strateegia nagu võimsad maa-õhk tüüpi raketisüsteemid, mida allianss on kartnud, et Venemaa võib regioonis kasutada.

Venemaa raketisüsteemid Kaliningradis on tekitanud "A2AD mulli", mis muudab alliansil oma vägedega manööverdamise piirkonnas raskeks, seda isegi sügaval oma territooriumil, kirjutab leht. Balti riigid ei saa oma A2AD võimekust ise arendada, ütles Terras, lisades, et seda peab tegema NATO. "Vähemalt on meil vaja saada väljaõpe (Patriot rakettide osas) kiiresti ja teada, kuhu need paigutada, kui neid ei saa siia alaliselt nagu see oli Türgis," sõnas ta.

Igasugune selline areng pälviks vihase reageeringu Kremlilt, mis on juba ähvardanud "vastumeetmete" eest ettepanekule paigutada alliansi idapoolsetesse liikmesriikidesse neli pataljoni. "Kõige tähtsam, ükskõik mis ka ei juhtuks, on NATO ühtsus. Meie jaoks on raskuskese ühtsus," lisas Terras. "Ilma selleta me kaotame."

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus