Eesti on täitnud ühe EL-i rändekavas antud lubadustest
Eesti on täitnud ühe Euroopa Liidu rände tegevuskavas antud lubaduse, olles Türgist ümber asustanud 20 põgenikku, teatas Euroopa Komisjon neljapäeval.
Liikmesriigid on EL-i ümberasustamiskava kohasest 22 504 isikust juba 14 422 isikule pakkunud turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümber asumiseks. Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud, teatas Euroopa Komisjon, lisades, et ümberasustamisel saavutatud edu on paljulubav.
Eesti lubas Euroopa Liidu Nõukogu järelduste alusel võtta väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist ümberasustamiskava alusel vastu 20 sõjapõgenikku ning need on tänaseks Eestisse jõudnud. Viimased üheksa süürlast saabusid Türgist Eestisse tänavu veebruaris, varasemad 11 Süüria põgenikku toodi Türgist Eestisse augustis.
Samas on Eesti lubanud Euroopa Liidu ja Türgi vahelise kokkuleppe alusel Türgist vastu võtta veel kuni 200 sõjapõgenikku. Eesti üldised vastuvõtukohustused sellega siiski ei kasva, kuna Türgist võetavad põgenikud arvestatakse nende 550 sisse, mis Eesti on lubanud vastu võtta Euroopa Liidu rändekava alusel.
EL ja Türgi sõlmisid eelmisel aastal kokkuleppe, mille järgi saadetakse kõik Kreekasse saabunud põgenikud Türgisse tagasi. EL on lubanud iga Kreekast tagasisaadetava süürlase eest otse Türgist vastu võtta kokku 72 000 ÜRO pagulaskriteeriumidele vastavat süürlast.
Kokku on Eesti aasta jooksul EL-i rändekava raames vastu võtnud 107 Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikku, neist valdav osa on toodud Kreekast.
Euroopa Komisjon kutsub riike kiirendama pagulaste vastuvõtmist
Euroopa Komisjon kutsus neljapäeval liikmesriike kiirendama Euroopa rände tegevuskavas lubatud pagulaste vastuvõtmist, märkides, et vaid vähesed on oma kohustused täitnud.
„Rände haldamise parandamiseks peame jätkama tervikliku lähenemise rakendamist nii ümberpaigutamise, ümberasustamise, Euroopa piiri- ja rannikuvalve täieliku tegevusvalmiduse tagamise kui ka Türgiga tehtava koostöö alal. Kõikide nende meetmete keskmes on solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte, mis kehtib kõikide liikmesriikide suhtes,“ märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans pressiteate vahendusel.
Praegune tempo ei võimalda paigutada ümber kõiki Kreekas ja Itaalias viibivaid seaduspärast õigust omavaid taotlejaid 2017. aasta septembriks. Samas oleks see teostatav, märkis Euroopa Komisjon.
Siiani on ainult kaks liikmesriiki - Malta ja Soome - täitnud oma kohustusi nii Itaalia kui ka Kreeka puhul. Ungari, Austria ja Poola aga keelduvad endiselt kavas osalemast ning Tšehhi, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia osalevad väga piiratud ulatuses, märkis Komisjon.
Kuigi veebruar oli 1940 ümberpaigutamisega rekordiline kuu, jääb ümberpaigutamiste tempo siiski allapoole ootusi ning igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu, selgitas Komisjon oma pressiteates.
Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.
213 miljonit rahalist toetust
Seevastu ümberasustamisel saavutatud edu on endiselt paljulubav, märkis Komisjon, teatades, et Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud EL-i mittekuuluvad Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud.
Samas on ka täiendavate ümberasustamisoperatsioonide ettevalmistamine liikmesriikides hästi edenenud ja üles on näidatud kavatsust võtta riiklike kavade alusel Türgist vastu veel 34 000 süürlast. Selle tulemusel on Komisjon vaadanud läbi asjaomaste liikmesriikide rahastamisprogrammid, et pakkuda neile ümberasustamiseks 213 miljoni euro ulatuses rahalist toetust.
Peaaegu aasta pärast ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamise algust on sellega keerulistest oludest hoolimata käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Iga päev Türgist Kreeka saartele saabunute arv on vähenenud 2015. aasta oktoobrist 10 000 inimeselt päevas 43 inimesele päevas. Egeuse merel hukkunute arv on alates kokkuleppe jõustumisest märkimisväärselt vähenenud. Tagasisaatmisoperatsioone on jätkatud ning avalduse jõustumisest on 1487 isikut tagasi saadetud. Siiski on Kreekast Türki tagasi saadetuid endiselt vähem kui saabunuid ja see on tekitanud Kreeka saartele lisasurvet.
Lisaks rännet puudutavatele eduaruannetele esitas Euroopa Komisjon neljapäeval ka EL-i uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava ning soovitused liikmesriikidele tagasisaatmismenetluste täiustamiseks. Samuti avaldas komisjon kolmanda aruande konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitud partnerlusraamistiku raames tehtud edusammudest ning tutvustas esimesi samme Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks.
Allikas: BNS