Soovitused gaasikatlaga seotud õnnetuste ennetamiseks vanemates majades
Hiljuti Tallinnas ja Narvas toimunud õnnetused kütteseadmetega näitavad, et tegemist on süsteemse probleemiga ning järelevalveasutused peavad üle vaatama oma taktika, kuigi vastutus kütteseadme ohutuse eest lasub eeskätt omanikul. Tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja andis kolm soovitust, kuidas seadmetega seotud õnnetusi vältida.
Kuna gaasikatel on inimese enda oma, siis lasub vastutus ehk kohustus seda kontrollida, omanikul, nentis Kaur Kajak Vikerraadio saates "Uudis+".
Samas ei saa tema sõnul kõike veeretada ka korteriomaniku kaela. "Enamikul juhtudel on sündmuste käekiri selline, et õnnetused juhtuvad 1950–'60ndatel ehitatud majades, kus on tollal pandud gaasisüsteem. Üldjuhul elavad seal inimesed, kes kolisidki majja sel ajal ehk tegu on vanemate inimestega."
Gaasiseade ei tööta eraldiseisvalt. Suitsugaasid, mis gaasiseadmest väljuvad, juhitakse suitsulõõri ja suitsulõõr piirneb kõikide korteriomanikega. Seetõttu vastutavad gaasiseadme ohutuse ja nõuetele vastamise eest nii korteriühistu juhatus kui naabrid, rääkis Kajak.
"Kui tegemist oleks ühe või kahe juhtumiga, siis võib öelda, et on midagi väga erakorralist või halbade asjaolude kokkulangemine. Aga praegune sagedus viitab mingi reegli olemasolule. Kindlasti ei tasu sellest mööda vaadata või jätkata samamoodi."
Tema hinnangul peavad järelevalveasutused oma taktikat muutma ja gaasiseadmete omanikud samuti muutma oma käitumist ja vastutust.
Kajaki sõnul tuleb selliste olukordade vältimiseks esmalt tagada, et vannitoa õhuvahetus oleks piisav.
Kuidas muutub vannituba gaasikambriks?
Oletame, et majale pannakse uus soojustus, vahetatakse aknaid või vannitoa uksi õhutihedamate vastu. Samal ajal töötab köögis tõmbekapp, mille tõttu võibki juhtuda, et vannituba tõmbab sõna otseses mõttes vaakumisse, sest gaas vajab põlemiseks õhku ja õhku lihtsalt enam ei ole. Nii toimub mittetäielik põlemine ja sealt tuleb vingugaas, mis on inimestele surmav.
Kajak toob välja kolm asja, kuidas ennetada kütteseadmetega seotud probleeme:
- Esiteks: kutsuge spetsialist, las ta vaatab teie gaasiseadme üle.
- Teiseks: rääkige oma korteriühistu liikmete ja juhatusega, et nad kontrolliksid lõõre.
- Kolmandaks: paigaldage vingugaasi andur. "Kui suitsuandur on igas eluruumis kohustuslik, siis vingugaasiandurit saame ainult soovitada. Kui need on täidetud, siis minu soovitus on hoida vannitoa uks lahti, et tagada see piisav õhuvahetus."
Levinud ohunäitajad:
- gaasiseadmed, torustikud ja nende ühenduskohad lekivad;
- gaasiseadmed on hooldamata;
- suitsulõõrid on ummistunud;
- mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis;
- ruumis on gaasile iseloomulik lõhn;
- torustik on vigastatud või korrodeerunud;
- torustikus on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale.
Ohunäitajate tekkimisel tuleb pöörduda spetsialisti poole, et tuvastada probleemi põhjus ja teha vastav gaasitöö. Gaasitöid ei tohi ise teha – neid võib teostada üksnes ettevõte või isik, kellel on majandustegevuse registris gaasitööde teostaja registreering. Gaasitööde tegija saab valida majandustegevuse registrist.
Mida teha gaasilekke avastamisel ja gaasilõhna tundmisel?
- võimalusel sulgeda gaasi juurdevool;
- tuulutada ruume akende ja uste avamisega;
- mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit;
- eemalduda ohtlikust piirkonnast;
- informeerida ohust teisi inimesi, häirekeskust (112);
- võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter.
Päästja: inimesed vingugaasi ei tunneta
Eile leidsid vanemad Narvas Võidu tänava korteri vannitoast oma 15-aastase tütre surnukeha. Politsei kutsel saabunud päästjad võtsid õhuproovi, mis näitas et tegu võis olla vingumürgitusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Sündmuskohal tuli välja, et vannitoas oli madal hapnikusisaldus ja vingugaasi protsent oli ka kõrge. Vingugaasi inimesed ei tunneta, see on lõhnatu ja lämmatab inimesi. Võib-olla ka niimodi juhtus eile. Selle selgitab välja ekspertiis," rääkis Narva päästekomando pealik Jarmo Juhanson.
Päästjate hinnangul võis vingumürgituse põhjustada kas gaasiboileri rike või puhastamata ventilatsioon. Täpsemad õnnetuse asjaolud selguvad uurimise käigus.
"Kasutame selleks kõike, ka spetsialiste, kes lükkavad ümber või tõestavad, et surma võis põhjustada vingumürgitus. Esialgu ootame ekspertiisi. See võtab umbes kuu aega," ütles Narva politseijaoskonna juht Sergei Andrejev.
Hukkunud tütarlapse korteris kontrolliti gaasiseadmeid viimati mullu oktoobris ja toona probleeme ei avastatud.
Toimetaja: Merit Maarits, Merili Nael, Jüri Nikolajev