Graafik: Eesti jääb OECD tervishoiuteenuste võrdsuse raportis alla EL-i keskmise
OECD detsembris avaldatud tervise ja tervishoiu võrdsust uurinud raportis leitakse, et kuigi tervishoiuteenuste kvaliteet enamikes Euroopa Liidu riikides on kriisi ajale vaatamata tõusnud, erineb see riigiti suuresti ning ebavõrdsus arstiabi kättesaadavuses tekitab ebavõrdsust inimeste tervises juurde. Kuigi mitmed Eesti näitajad jäävad alla EL-i keskmise, on eksperdi hinnangul meie arengu- ja majandustaset arvestades näha kindlat positiivset trendi.
Majanduse koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kogumik "Health at a Glance: Europe 2014" toob välja Euroopa Liidus esinevad ebavõrdsused tervises ja tervishoiuteenuste kättesaadavuses.
Tervise Arengu instituudi (TAI) avalike suhete nõunik Maris Jakobson ütles ERR-i uudisteportaalile, et andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, millisest taustsüsteemist on riigid pärit.
Kuigi mitmed Eesti näitajad jäävad alla EL-i keskmise, siis kümne aasta taguse ajaga või samal arengu- ja majandustasemel olevate riikidega võrreldes on märgata positiivne trend nii tervisenäitajates kui ka teenuste kättesaadavuses, kinnitas Jakobson.
"Eeldatava eluea kasv vastab "Rahvastiku tervise arengukavas" ehk meie olulisimas tervisestrateegias planeeritule," märkis Jakobson.
TAI tõlgenduse järgi peegeldab ebavõrdsust tervises kõige enam eeldatav eluiga.
Euroopa Liidu elanike keskmine eeldatav eluiga sünnil on 79,2 aastat. Kuigi OECD andmed näitavad, et alates 1990. aastast on oodatav eluiga EL-is tõusnud keskmiselt viis aastat, siis erinevus selles näitajas on riikidel omavahel ligikaudu kaheksa aastat.
Eestis on eeldatav eluiga sünnil 76,7 aastat. Kõige madalama oodatava elueaga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia vähem kui 75 aastaga.
Oodatav eluiga aastatel 1990 ja 2012:
Kuna Euroopa Liit on alles majanduskriisist väljumas, siis paljudes liikmesriikides tõmmatakse tervishoiueelarvet jätkuvalt koomale, kirjutab raport. Poliitikud seisavad väljakutse ees, kuidas tagada universaalseid ja kõrgekvaliteedilisi tervishoiuteenuseid kõigile ühiskonnaliikmetele vähenevate ressurssidega.
Ebavõrdsus tervishoiuteenuste kättesaadavuses tekitab ebavõrdsust inimeste tervises
Enamikus EL-i riikides tagas üldine tervisekindlustusega hõlmatus peamiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse majanduskriisi ajal. Samas, riikides nagu Bulgaaria ja Kreeka kaotasid kriisi tõttu paljud inimesed oma tervisekindlustuse ja kindlustatute osakaal jääb alla 85%. Eesti elanikkonnast on kindlustatuid 93%.
Mitmetes riikides vähenes kriisi aastatel tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaadavus ning inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest maksmisel kasvas. Keskmiselt kulutatakse EL-i leibkonna eelarvest tervishoiule 2,9%. Eestis on see näitaja 2,0% ja kriisi ajal on see märkimisväärselt vähenenud.
Leibkonna eelarvest tervishoiuteenustele kuluv osa ehk omaosaluse protsent:
Suurema osakaalu kulutustest moodustavad kulud aktiivravile ja ravimitele. Eestis mõjutavad leibkonna tervishoiueelarvet enam ravimid (56% tervishoiu kuludest) ja hambaravi (22%). Euroopa Liidu riikides on neid, kes ei ole saanud vajalikku arstiabi või hambaravi, madalama sissetulekuga inimeste hulgas kaks korda rohkem kui kogu rahvastikus ning neli korda rohkem kui kõrgema sissetulekuga inimeste seas.
Leibkonna eelarvest tervishoiuteenustele kuluva summa jagunemine:
Lisaks suurele omaosalusele ja kindlustuse puudumisele põhjustab ebavõrdsust teenuste kättesaadavuses ka plaanilise ravi järjekordade pikkus. OECD kogumikus on võrreldud katarakti, puusa- ja põlve proteesimise ooteaega riigiti.
Eestis oodatakse neid operatsioone reeglina kauem kui Euroopa Liidus keskmiselt, aga aastate võrdluses on märgata ooteaegade lühenemist.
Tervishoiuteenuste kvaliteet paraneb, kuid seal on suured erinevused
Enamikus EL-i riikides on vaatamata kriisile viimastel aastatel tervisehoiuteenuste kvaliteet tõusnud. Haigused, millesse suremus näitab ühtlasi tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti, on südame isheemiatõved ja peaajuveresoonte haigused.
Viimase kümnendi jooksul on südame isheemiatõve suremuskordaja vähenenud 40% ja ajuinsuldi 20%, ent erinevate riikide vahel on eluohtlike haiguste ravis suured erinevused. Sarnaselt Ida-Euroopa riikidega on Eesti elanikel Euroopa Liidu keskmisest kõrgem suremus vereringeelundite haigustesse, siiski on see aastatega tunduvalt vähenenud.
Erinevate pahaloomuliste kasvajate elulemus varieerub taas riikides märkimisväärselt. EL-is on iseloomulik meeste kõrgem suremus kasvajatesse. Eesti meeste kasvajatesse suremus on kõrgem nii võrdluses Eesti naistega kui Euroopa Liidu sookaaslastega.
Toimetaja: Liis Velsker