Eesti võib peagi võtta põgenikke vastu hoopis Rootsist
Eesti võib Itaalia ja Kreeka asemel võtta põgenikke vastu hoopis Rootsist, juhul kui Euroopa Komisjon kiidab heaks nende abipalve. Kui nii peaks minema, siis võivad esimesed põgenikud Rootsist siia jõuda juba mõne kuu jooksul.
Ümberpaigutamiskava kohaselt on vaja Euroopa riikide vahel jagada Kreekasse ja Itaaliasse jõudnud Süüria ja Eritrea põgenikud. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on aga Itaaliasse jõudnud väga vähe Süüria põgenikke ning needki on juba edasi liikunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eritrealasi seal tõepoolest on, keda on võimalik ümberpaigutada, aga see eeldus peab olema ka inimeste endi poolne ehk nad peavad andma nõusoleku siis kuskile liikmesriiki ümber asuda. Nii palju, kui meile teada on, siis Eritrea kodanikud eelkõige soovivad liikuda just nimelt Saksamaale ja Kesk-Euroopa riikidesse," ütles Pevkur.
Pevkur lisas, et jätkuvalt on väga tugeva põgenikesurve all Kreeka väikesaared. Samas on ka sealt põgenike ümberpaigutamine pidurdunud.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt ütles, et Kreekas ja Itaalias võetakse saabujatelt rahvusvahelise kaitse taotlus, tehakse selgeks nende kaitsevajadus ja küsitakse nende nõusolekut ümberpaigutamisprotsessis osalemiseks.
Samas on teinud Euroopa Komisjonile ametliku taotluse Rootsi, mis soovib samuti abi põgenikega toimetulekuks.
Hanno Pevkuri sõnul on Eestil põhjust Rootsi ametivõimude korrektsust uskuda. "Nende taustainfo ja tausta töötlemine on kindlasti oluliselt paremal tasemel kui seda on näiteks Itaalias või Kreekas," sõnas siseminister.
Rootsi taotluse peab heaks kiitma Euroopa Komisjon ja see võib Pevkuri sõnul juhtuda juba järgmisel nädalal toimuval ülemkogul. Kui nii peaks minema, siis on Eesti valmis Pevkuri hinnagul esimesed inimesed Rootsist vastu võtma kuu või paari jooksul.
Itaalias viibiv PPA sideohvitser Priit Põdra ütles, et põgenike ümberpaigutamine Itaaliast on veninud Pariisi terrorirünnakute tõttu. "Eesti kindlasti pöörab julgeolekukontrollile suuremat tähelepanu ja ka Itaalia poolt oleme püüdnud rohkem uurida, milliseid andmeid me saame ja mida me veel Eesti poolt vajalikuks peame. Itaaliaga on käinud tihedad läbirääkimised meie profiilieelistuste osas ja teiste kokkulepete osas, mis täpsustavad kõiki üksikasju," ütles Põdra.
Toimetaja: Sven Randlaid