Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused on valmis abistama 20 pagulasperet
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kogudused on valmis abiks olema 20 pagulasperele. Katoliku Kiriku kogudused valmistuvad samuti pagulaste abistamiseks.
Paavst Franciscus kutsus kõiki Euroopa kogudusi ja religioosseid kogukondi üles võtma vastu ühe pagulaste perekonna, et näidata üles solidaarsust. Pagulasi abistama on kristlasi kutsunud ka Luterlik Maailmaliit, vahendas "Aktuaalne kaamera".
20 perekonda on esialgne arv, ütleb EELK konsistooriumi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus.
Vaadates viimaste päevade sündmusi, võib tema sõnul olla abivajajate arv suurem. Üprus kinnitab, et krik on valmis aitama usukaaslasi, kes on langenud tagakiusamise ohvriks või põgenevad sõja eest. See valmisolek on täiesti reaalne, sest kogudustes on olnud mitmeid arutelusid.
"Leidnud ka võimalusi nende inimeste majutamiseks ja koguduse ellu kaasamiseks. Muidugi see nüüd eeldab seda, et need inimesed tahavad koguduse ellu kaasatud olla. See omakorda eeldab sarnaseid usulisi ja kultuurilisi põhimõtteid. Kui need on olemas, siis meie oleme nende jaoks olemas," kinnitas EELK konsistooriumi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus.
Üprus ei soovinud veel konkreetselt nimetada kogudusi, kes on pagulaste abistamiseks valmis. Nende inimeste koolitamiseks, kes võiksid kogudustes Eestisse saabuvate pagulastega tegelema hakata, peab diakooniatalitus läbirääkimisi sise- ja sotsiaalministeeriumi ning Usuteaduse Instituudiga.
"Meil on olemas ka päris mitmeid, kes on saanud tugiisiku väljaõppe, tõsi küll, mitte pagulaste jaoks, aga see eeldab ainult täiendõpet," tõi Üprus välja.
Eestis tegutsevad katoliku kiriku kogudused on samuti juba mitu kuud arutanud võimalusi, kuidas abistada Eestisse saabuvaid pagulasi.
"On olnud juba konkreetne arutelu. Palju inimesi on väga positiivselt sellele vastanud. See, mis on puudunud vahel, see on pigem see, et ausalt öeldes on väga vähe infot hetkel," tõdes Roomakatoliku kiriku Eesti apostellik administraator piiskop Philippe Jourdan.
Piiskopi sõnul on aga praktilistest küsimustest olulisem valmisolek aidata. "Kõige tähtsam on see, mis meie sees on, et kas me oleme valmis aitama neid inimesi, kes vajavad seda abi. Kas me oleme valmis ka nagu isiklikult andma oma panust vastavalt sellele, mida igaüks saab teha ja ühed saavad rohkem, teised vähem," rääkis Jourdan.
Toimetaja: Liis Velsker