Keskkonnaamet: omavalitsused võiksid luua rohkem võimalusi jäätmete taaskasutuseks
Kuna uues riiklikus jäätmekavas on kohalikud omavalitsused jäätmekorralduse seisukohast kõige kesksemaks kohaks, alustab tänasest teabepäevade sarjaga, kus omavalitsused saavad aimu sellest, mida senisest teistmoodi tuleks teha.
Üks on selge. Mida vähem tekitavad ühes linnas või vallas elavad inimesed ja seal tegutsevad ettevõtted jäätmeid, seda lihtsam on nii praegu aga ka uue jäätmekava kohaselt omavalitsuste elu. Kui aga omavalitsuses on tööstusettevõtted ja seal elavad inimesed, kes kipuvad kõike mõtlemata prügikasti viskama, siis need omavalitsused peavad oma jäätmekavasid oluliselt muutma, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tänasest septembri lõpuni korraldavad keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium kohalikele omavalitsustele rea seminare, kus uue riikliku jäätmekava nõudeid ja eesmärke tutvustatakse.
Keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg ütles, et kui siiani on jäätmekavades põhirõhk olnud jäätmete ladestamise vähendamisel ja nende taaskasutamisel, siis uus kava keskendub enam jäätmetekke vähendamisele.
See tähendab, et omavalitsus võiks hoolitseda selle eest, et inimene ei viskaks oma vana diivanit ära, vaid selle saaks keegi, kes seda vajab.
Siilabergi sõnul on kava järgi omavalitsuste ülesandeks näiteks uuskasutuskeskuste loomine, igasuguste rentimisvõimaluste laiendamine ja muud sellised lahendused, mis võimaldavad asju korduvkasutada. "Teine omavalitsuste oluline roll jäätmetekke vähendamise osas on teavitustöö. Seda tuleks kindlasti jäätmekavas välja tuua, et mida plaanitakse teha, kuidas inimesi teavitada, millised on need kampaaniad," jätkas ta.
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ütles, et pealinn suudab paljusid uue jäätmekava eesmärke üsna hästi juba täita ning kui see jäätmekava poleks liiga liberaalne, oleks see isegi hea. Tallinn on jäätmekava täitmiseks rajamas äsjasoetatud prügilasse süsteemi, kus kõik väravast sisseminevad asjad leiaks mingil kujul taaskasutuse.
"Meil on jäätmete taaskasutuskeskuses selline plaan, et kõik taaskasutuskeskusesse tulev prügi lüüakse nii üksipulgi lahti ja sorteeritakse nii ära, et taaskasutuseks - kas kütuseks, tsemenditehasesse jne," selgitas abilinnapea.
Ideaalis võiks Eestis juba tootmisel arvestada toote jalajäljega ja vältida jäätmete teket. Keskkonnaekspertide sõnul eeldab see aga ettevõtjatelt tarkade otsuste tegemist alates toote kujundamisest ja valmistamisest kuni selleni, kuidas teda tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kuidas kasutatakse.
Toimetaja: Maarja Roon