Eesti mängib NATO kriisiohjeõppusel läbi erinevaid julgeolekuohu stsenaariume
Tänasest 16. märtsini osaleb Eesti NATO kriisiohjeõppusel, kus mängitakse läbi praegu reaalseid ohuolukordi, mis võivad ette tulla seoses nii Venemaa, Süüria kui mõne muu julgeolekuohuga ning mis võiksid käivitada NATO alusleppe 4. või 5. artikli.
Välisminister Marina Kaljurand rääkis ERRi portaalile, et kriisiohjeõppuse CMX16 (Crisis Management Exercise) eesmärk on harjutada kriisi ohjamist nii poliitilisel, sõjalisel kui tsiviiltasandil. Eestist osalevad seal valitsuse liikmed, osalevad ka piirivalve, kaitseväe peastaabi, kaitsepolitsei, teabeameti jt ametkondade esindajad. Ühtekokku osaleb kogu õppuses kokku ligikaudu 2000 inimese.
Eesmärk on läbi mängida kõikvõimalikud stsenaariumid, mis puudutavad NATO aluslepingu artikleid 4 ja 5 ehk konsultatsioone ja kollektiivkaitset puudutavad punktid. Mida stsenaarium üksikasjalikult ette näeb, Kaljurand ei täpsustanud, kuid toonitas, et läbi mängitakse kõik võimalikud ohustsenaariumid. „Oluline on vaadata, kuidas praktikas toimivad artiklid 4 ja 5,“ ütles Kaljurand.
NATO aluslepingu 5. artikli käivitumist põhjustavate kriteeriumide üle on vaieldud pikka aega. Näiteks on küsimuse all olnud selle artikli jõustumine hübriidsõja tingimustes.
Kaljuranna sõnul aitab see õppus erinevate situatsioonide läbimängimisega saada selgemaks, millisel puhul NATO kollektiivkaitse praktikas käivitub, milline on otsustusmehhanism.
Õppusel testitakse NATO Walesi tippkohtumisel vastu võetud meetmeid, mis võivad eelneda ja järgneda artikkel 4 ja 5 käivitamisele.
Täna avalikustas teabeamet välisohu raporti, kus teabeameti peadirektor Mikk Marran käis ühe võimaliku kaudse Eesti julgeolekuohuna välja ka Süürias toimuva. Marrani välja pakutud stsenaariumi kohaselt võib Türgi ja Venemaa sõjalisse konflikti sattumine viia intsidendini, mille tagajärjel NATO sekkub, mis omakorda ajendab Venemaad parema nõupidamispositsiooni saavutamiseks korraldama piiratud sõjalise operatsiooni Eestis. Tegemist, nagu öeldud, oli ühe võimaliku stsenaariumiga.
Marina Kaljurand jättis teabeameti raporti stsenaariumide kommenteerimise võimaluse teabeametile, kuid NATO kriisiohjeõppuse valguses rõhutas ta: „Selle õppuse raames arvestati kõiki reaalseid julgeolekuohte. Kõiki tänapäeva reaalseid julgeolekuohte. Nii neid ohte, mis võivad tulla idast, kui neid, mis võivad tulla lõunast, millega NATO-l täna tuleb silmitsi seista.“ Sinna alla kuuluvad ka näiteks terrorismi- või hübriidsõjaga seotud küsimused.
Õppusel osalejatele teeb see selgemaks võimalikud puudused käitumiseks taolistes ohuolukordades. Hiljem tehakse algavast õppusest kokkuvõte ning osa selle järeldustest tehakse teatavaks ka avalikkusele.
Toimetaja: Marju Himma