Üle poole Eesti toiduettevõtetest on puutunud kokku ebaausate kauplemistavadega
Ligi 60 protsenti Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on puutunud kokku ebaausate kauplemistavadega, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust. Peamiselt tähendab see jaekaupmeeste jõupositsioonilt pealesurutud lepingutingimusi.
Konjunktuuriinstituut küsis eelmise aasta novembris 46 ettevõttelt, kes ühtekokku esindasid 56 protsenti valdkondade käibest, millised on nende kokkupuuted ebaausate kauplemistavadega suhetes jaekaubandusettevõtetega,vahendasid ERR-i raadiouudised.
59 protsenti vastanutest nimetas, et on ebaausa kauplemistavaga kokku puutunud. Sealhulgas ütles nii lausa 80 protsenti lihatööstusest ning 56 protsenti piimatööstusest. Pagaritööstuses ja muudes valdkondades oli sarnane kogemus pooltel ettevõtetel.
Kõige rohkem tajusid toidutootjad, et kaubanduspartner surus neile jõupositsioonilt peale lepingutingimusi, seda ka toote nimekirjast välja arvamise ähvardusega. Samuti oli probleem lepingust kinnipidamisega.
"Me tunnetame täna seda, et lepingud on tehtud jõupositsioonilt ja see tõesti tuli ka uuringust välja. Justnimelt leppetrahvide osa on üks kindel ühine nimetaja, mida ettevõtted peavad kõige ebaõiglasemaks sellepärast, et ei ole selge ka leppetrahvide nii-öelda arvutamise mehhanism," selgitas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.
Eesti jaekaubandusest 80 protsenti on viie suure keti käes, ülejäänud 20 protsenti jagunevad väiksemate vahel. Kaupmeeste liidu tegevjuhi Marika Merilai sõnul on hea, et ei domineeri üht suurt ketti, kes saaks oma reegleid peale suruda.
Teisalt arveldab üks kaubandusettevõte 300-500 tarnijaga, mistõttu on tüüplepingud paratamatud, kuid nii Potisepp kui ka Merilai rõhutasid, et palju on kinni suhtlemises ning omavahel tuleb koostööd teha. Meriali ütles, et kaupmeeste vastutus on eelkõige kliendi ees.
"Kogu kaupmehe töö on ju suunatud selleks, et kaup oleks õigel ajal õiges kohas kliendi jaoks välja pandud. Nii et siin on vastutus mõlemapoolne. Kui tarnijal jäävad kaubad toomata või on kaup vale, siis kliendi ees on meie kohustus täitmata," sõnas ta.
Eesti on kaubandussuhete reguleerimisel olnud suhteliselt liberaalne ning nii tootjad kui ka kauplejad leiavad, et ongi mõistlik eelkõige valdkonna sees asjades kokku leppida.
Nii hakkavadki toidutootjad, kaupmehed ning omamoodi vahekohtunikuna Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühiselt välja töötama toidu tarneahela head kaubandustava. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on riigi kõige olulisem roll aidata tootjatel uutele eksporditurgudele pääseda, sest toiduturg on strateegiliselt liiga tähtis, et lasta ühelgi tarneahela osal põllumeestest tarbijani välja surra. Eesti toidutootja probleem on liiga väiksed turud.
"Toit muidugi on selline, et naaberturg on kõige porem turg alati. Aga me näeme, et kui nendel turgudel, mis on hästi olulised – nagu Venemaa oli meie jaoks – tekib mingi kriis, siis on see kriis kogu ahelas. Igal juhul laiendada seda riikide hulka, kuhu me ekspordmine ja hoiame meeles sellsit asja, et Eesti on maailma mõistes väga väike tootja. Meile tunduvad need probleemid ja kogused praegu hiigelsuured, aga maailma mõistes ei jätku sellest suure linna ühe linnaosa toitlustamiseks. Võtame asja rahulikult, me suudame selle maha müüa, aga sinna tuleb lihtsalt rohkem panustada,“ rääkis Josing.
Toimetaja: Madis Järvekülg