Munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk oli aprilli seisuga 1135 eurot

(Foto: Postimees/Scanpix)
11.06.2016 8:28
Rubriik: Eesti

Selle aasta esimese nelja kuu seisuga oli omavalitsuste raamatupidamisandmetel munitsipaalkoolide õpetajate keskmine palk 1135 eurot. Võrreldes 2015 aasta sama ajaga oli palk tõusnud 6,3 protsenti.

Haridusstatistika portaali HaridusSilm.ee järgi oli õpetajate palk kõrgeim Sauga, Saue, Nõva vallas ja Narvas, kus see ületas 1300 eurot. Madalaimat keskmist töötasu said Tootsi ja Raikküla valla õpetajad, kus see jäi 900 euro juurde.

Aprilli seisuga ületas õpetajate keskmine palk 1200 eurot 12 omavalitsuses, aasta eest kuues ning kaks aastat tagasi vaid kahes omavalitsuses. Tuhat eurot ületas õpetajate keskmine töötasu enam 83 protsendis omavalitsustest, eelmisel aastal samal ajal oli see näitaja 62 protsenti ning aastal 2014 vaid 13 protsenti.

Maakondade lõikes on kõrgem õpetajate keskmine palk jätkuvalt Harju-, Ida-Virumaa ja Tartumaa koolides ning madalaim Viljandi- ja Läänemaal. Omavalitsused kasutasid aprilli seisuga keskmiselt 97 protsenti riigi antud õpetajate palgatoetustest.

Riigi strateegiline eesmärk on tõsta õpetajate keskmine töötasu 2019. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest töötasust ehk võrdseks kõrgharidusega töötaja keskmise palgaga. Omavalitsused ning erakoolide pidajad saavad riigilt võrdsetel alustel haridustoetust, millest enamiku moodustab õpetajate palgatoetus.

Õpetajate palgatoetus omavalitsustele kasvas käesoleval aastal 196 miljonit euroni – kasv oli võrreldes mullusega 7,3 protsenti ehk 13,2 miljonit.

Erakoolid saavad haridustoetuse sees õpetajate palgatoetust võrdselt kohalike omavalitsustega ning nende riiklik palgatoetus kasvas 2016. aastal mullusega võrreldes 8,3% ehk enam kui 9,3 miljoni euroni.

Sellel aastal on õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk 958 eurot. Töötasu alammäär on õpetaja palga riiklik garantii, millest vähem ei tohi täiskohaga töötavale õpetajale maksta.

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus