Jüriöö aastapäeva tähistati Pärnus märgutulede eksperimendiga
Eile hilisõhtul oli juba kolmas kord, kui Pärnu muuseum ja kaitseliidu Pärnumaa malev tähistasid Jüriöö aastapäeva märgutulede eksperimendiga.
Saarde vallas Karumölles süüdatud tulega antud märguanne jõudis Pärnusse vähem kui tunniga, vahendasid ERR-i teleuudised.
Et märgutulede eksperimendi mõttest aru saada, tuleb rännata ligi 700 aasta taha, aastasse 1343. Jüriöö ülestõusu ajal leviski info nii, et kui nähti eemal süüdatud märgutuld, süüdati ka ise tuli ja anti niimoodi märguanne edasi. See, mida märguanne tähendama pidi, oli varem kokku lepitud. Saarde vallas süüdati märgutuli eile õhtul kell 10.
"Karumölle on Kilingi-Nõmme lähedal, aga ta on keset sood. Ega seal väga palju inimesi lähedal ei ela. Tuli tegelikult on tulema hakanud juba. Selleks see eksperiment ongi, et me saaks teada, palju see aega võtab," rääkis Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.
Muuseumi ette kogenud rahvale pakuti tule ootamise ajaks mitmesugust huvitavat tegevust.
"Ma nüüd õpetan klassikalist tuletegemist nii-öelda ränikiviga ja tulerauaga. Ega iseenesest väga keeruline ei ole, aga õnne peab ka olema palju. Et see musta pähmiku seen, et säde siia peale saada, et ta hakkas hõõguma, see peab olema üks õnnelik säde," jutustas Kristjan Prii.
Oma roll eilsel üritusel oli ka Pärnu vastsel linnapeal Romek Kosenkraniusel. Tema võttis vastu vähem kui tunni ajaga Pärnusse jõudnud märgutule. Aga miks linnapea vormi kannab?
"Need on sellised üritused, kus kaitseliit väljas on. 12 aastat kaitseliidus olnud inimesena panen ikka selliste üritustel vormi selga ja tulen rahva sekka," märkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Igaüks sai lõkkest ka oma tõrviku süüdata, et sellega siis rongkäigus Munamäele marssida.
Toimetaja: Liis Velsker