Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Rõuges avati mälestuskivi Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlikele
Rõuges täna avatud mälestuskivi Eesti Vabadussõjas võidelnud Taani vabatahtlike korpusele toob Eesti ajaloomälusse tagasi ühe unustatud peatüki.
Kuigi toona tundus Eesti vabadus üsna ähmase eesmärgina, kujunes Taanist iseseisvuse taastamisel Eesti esimene toetaja ja oluline abistaja riigikaitse ülesehitamisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ligi 200 vabatahtlikku alustasid oma sõjateed kevadel 1919 just Rõuge joone lähedalt. Tegu oli inimestega väga erinevatest ühiskonnakihtidest.
"Mõned olid kõrgemast klassist ja teised olid töölisklassist. See, mis oli nende ühine mõte alguses - see oli bolševismi vastu võidelda," ütles Taani-Eesti seltsi juhatuse liige ajaloolane Peter Kyhn.
Maikuus Rõuge alt rindega liikuma hakanud taanlased jõudsid sügiseks 600 kilomeetri kaugusele lõunasse Läti ja Pihkvamaa piirialadele. Sõttamineku motiivid olid Taani korpuse võitlejatel erinevad: mõne jaoks oli see lihtsalt seiklus, mõne jaoks panus punase katkuga võitlemiseks. Lugupidamine Eesti ja eestlaste vabaduse püüdluste suhtes tuli pikkamööda ja paljud vabatahtlikud sidusid oma elu edaspidiseks Eestiga.
"Eesti on pidanud võitlema palju-palju rohkem ja Taanil on selles mõttes rohkem vedanud, aga meie ühine eesmärk on alati vabadus ja rahu," ütles Taani-Eesti seltsi president krahv Ulrich Holstein-Holsteinborg.
Mälestusmärk Taani vabatahtlikele pole ainult ajalooline tähis, vaid peegeldab paljuski ka taasiseseisvunud Eesti ja Taani suhteid. Meil on põhjust olla taanlastele tänulik nii meie iseseisvuse kui ka kaitsevõime ülesehitamise igakülgse toetamise eest.
"Taani sõjaline esindaja oli esimene laua juures, kes tõstis käe ja teatas, et Taani on valmis saatma oma lennukid Baltikumi õhuruumi suveräänsuse tagamiseks. Ja taanlaste järel siis tõusid teised käed," meenutas kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert.
"Eesti rahva mällu oleme tagasi toonud väga huvitava asja, mis Nõukogude ajal oli kustutatud," ütles mälestuskivi idee autor Avo Eisen.
Eestile ja Lätile appi tulnud Taani vabatahtlikest jättis sõjas elu iga kümnes.
Ligi 200 vabatahtlikku alustasid oma sõjateed kevadel 1919 just Rõuge joone lähedalt. Tegu oli inimestega väga erinevatest ühiskonnakihtidest.
"Mõned olid kõrgemast klassist ja teised olid töölisklassist. See, mis oli nende ühine mõte alguses - see oli bolševismi vastu võidelda," ütles Taani-Eesti seltsi juhatuse liige ajaloolane Peter Kyhn.
Maikuus Rõuge alt rindega liikuma hakanud taanlased jõudsid sügiseks 600 kilomeetri kaugusele lõunasse Läti ja Pihkvamaa piirialadele. Sõttamineku motiivid olid Taani korpuse võitlejatel erinevad: mõne jaoks oli see lihtsalt seiklus, mõne jaoks panus punase katkuga võitlemiseks. Lugupidamine Eesti ja eestlaste vabaduse püüdluste suhtes tuli pikkamööda ja paljud vabatahtlikud sidusid oma elu edaspidiseks Eestiga.
"Eesti on pidanud võitlema palju-palju rohkem ja Taanil on selles mõttes rohkem vedanud, aga meie ühine eesmärk on alati vabadus ja rahu," ütles Taani-Eesti seltsi president krahv Ulrich Holstein-Holsteinborg.
Mälestusmärk Taani vabatahtlikele pole ainult ajalooline tähis, vaid peegeldab paljuski ka taasiseseisvunud Eesti ja Taani suhteid. Meil on põhjust olla taanlastele tänulik nii meie iseseisvuse kui ka kaitsevõime ülesehitamise igakülgse toetamise eest.
"Taani sõjaline esindaja oli esimene laua juures, kes tõstis käe ja teatas, et Taani on valmis saatma oma lennukid Baltikumi õhuruumi suveräänsuse tagamiseks. Ja taanlaste järel siis tõusid teised käed," meenutas kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert.
"Eesti rahva mällu oleme tagasi toonud väga huvitava asja, mis Nõukogude ajal oli kustutatud," ütles mälestuskivi idee autor Avo Eisen.
Eestile ja Lätile appi tulnud Taani vabatahtlikest jättis sõjas elu iga kümnes.
Toimetaja: Heikki Aasaru