Mikser: Venemaa aktiviseerumine Valgevenes ei tule üllatusena
Kaitseminister Sven Mikser ütles, et Venemaa soov viia oma ründelennukid Valgevene baasidesse, ei tule siinsetele kaitseplaneerijatele sugugi üllatusena.
Mikseri sõnul on kaitsepoliitikule juba pikka aega selge, et Venemaa on viimastel aastatel pannud palju ressurssi oma kaitsevõime moderniseerimisse ja oma reageerimiskiiruse parandamisse. "Tegelikult on see kaitsepoliitikute radariekraanil olnud kogu selle aja ja seetõttu see meid väga ei üllata," rääkis Mikser Vikerraadios.
Mikseri sõnul on viimaste kuude uus aspekt see, et ka poliitilisel tasandil on Venemaa valitsev režiim ehk Putini administratsioon reaalselt valmis seda suuremat reageerimisvõimet lähiriikide vastu rakendama.
See tähendab kaitseministri sõnul nii meie kui ka kõigi NATO liitlaste jaoks, et situatsiooniteadlikkust ja reageerimisvõimet tuleb vastavalt arendada.
"Ei tasu siiski liiga alarmistlik olla. Vaatamata sellele, et Venemaa kaitseeelarve on aasta-aastalt suurenenud ja et Venemaa on saavutanud teatavat edu oma kaitseväe moderniseerimisel, on NATO kollektiivselt ikkagi märkimisväärselt sõjaliselt võimekam organisatsioon," rõhutas Mikser.
Ta lisas, et liitlastel peab olema lihtsalt valmidus ja pilt dünaamilisest olukorra muutumisest silme ees ning valmidus sõjaliselt adekvaatselt reageerida.
Minister avaldas lootust, et NATO peasekretäril õnnestub järgmisel tippkohtumisel tuua teemana lauale kahanevate kaitse-eelarvete taas rea peale toomine.
Mistralide müügi sidumine KAV-i missiooniga poleks adekvaatne
Üleskutseid, et Eesti võiks oma sõdurid Kesk-Aafrika vabariigist ennetähtaegselt välja tuua seoses Prantsusmaa jätkuva plaaniga müüa Venemaale kaks Mistral-tüüpi helikopterikandjat, pidas kaitseminister ebaadekvaatseteks.
Mikser kinnitas, et ta on nii prantsuse kaitseministrile, suursaadikule kui ka mitmetele sõjaväelastele väljendanud korduvalt seisukohta, et Mistralide müük Venemaale on asi, mis ei paranda kollektiivset julgeolekut ei meie regioonis ega üheski teises, kus need laevad võiks tulevikus opereerima hakata.
"Prantsusmaa on meie seisukohtadest teadlik. Aga operatsiooniga Kesk-Aafrika vabariigis, kus Eesti kaitseväelased teenivad ikkagi Euroopa Liidu missiooni koosseisus, ei ole see seos sedavõrd ühene," märkis Mikser.
Küsimusele, kas Eesti ei võiks sellist jõulist meedet nagu missiooni ennetähtaegne lõpetamine ikkagi kasutada ja pääseda seeläbi näiteks maailma ajalehtede pealkirjadesse, vastas minister eitavalt.
"Kui kallim sind petab, siis kindlasti võib kallima välja visata. Aga koera, mille ta kinkis, ei ole põhjust seepärast kodust välja visata. Usun, et Eesti peab omale võetud rahvusvahelise kohustuse lõpuni pidama," lausus Mikser.
Mikser tunnistas, et oli ka ise võrdlemisi skeptiline selle missiooni alustamise suhtes, kuid nüüd tuleb näidata, et Eesti on vastutustundlik ja tugev partner Euroopa Liidus.
Missiooni lõpp on kalendri järgi planeeritud augusti lõpuks. Alustades protseduure vägede ennetähtaegseks kojutoomiseks, Eesti sõdurid küllap varem ikkagi kodumaale ei naaseks.
Tüli norimine ei too kasu
Mikser rõhutas KAV-i missiooni teemal ka seda, et Eesti silmis on on riike, keda me näeme ohuallikana ja ebasõbraliku riigina.
"Üks selline riik istub ÜRO Julgeolekunõukogus. Kindlasti ei ole meil tänasel päeval põhjust ei maailma ajakirjanduse esikaantel ega muul viisil norida tüli veel ühe julgeolekunõukogu liikmega," sõnas Mikser.
Pigem tuleks kaitseministri sõnul kasutada ära neid võimalusi, mida EL-i missioon meile annab.
"Seda, et Mistralide müük on lubamatu ja vastuvõetamatu, on öelnud mitmeid meist tunduvalt suuremate NATO liikmesriikide juhid," lisas ta. Siduda seda meie 50 sõduri viibimisega Kesk-Aafrika vabariigis, ei ole päris adekvaatne."
Toimetaja: Priit Luts