RMK katsetab männikärsaka tõrjevahendeid
Sarnaselt kogu Euroopaga on ka Eesti metsad hädas ohtliku taimekahjuri – männikärsaka laastamistööga. Riigimetsa Majandamise Keskus katsetab, kas spetsiaalse kaitsevahendiga kaetud istikud peavad kärsaka rünnakule vastu. Esialgu 20 hektarile viieteistkümnes eri paigas üle Eesti istutatud taimehakatistele tehakse esimene ülevaatus sügisel.
Värskelt raiutud okaspuu vaigulõhn mõjub männikärsakale umbes nagu peeneim odöör ja noore puu koort süüa see kahjur armastab. Keskkonnaagentuuri hinnangul võib männikärsakate tekitatud kahju suuruseks Eesti metsades hinnata üks miljon eurot aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Biovahaga kaetud taimede kõrval istutatakse sel kevadel ka kvartsiliivaga segatud liimiga kaetud istikuid, mis on odavamad. Mõlemad meetodid on pärit teistest Euroopa riikidest, aga taimed on siiski kodumaised.
"Seda kahjurit peletab taime juurest eemale puhtfüüsiline kaitse. Talle ei maitse vaha, talle see liiv ilmselt ka ei sobi suhu mitte, ta ei söö ka vana puu koort, see on puht mehhaniline kaitse, ei ole mingit keemiat, mingit mürki kuskil," selgitas Paal.
Metsamehed loodavad, et kaitse peab 2–3 aastat vastu ja pärast seda kärsakas enam suurt kahju puudele ei tee. Esimesi tibusid loetakse juba sügisel ehk tullakse kontrollima, mis toimunud on. Lõuna-Eesti metsades on igatahes kärsakate söömapidu juba alanud ja esimesed kahjustatud alad teada. Kogenud metsaistutajal pole aga vahet, kas mulda läheb tavaline või katseeksemplariks kvalifitseeruv taim.
Kel tekkis tahtmine sarnast tööd proovida, siis Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab järgmisel nädalavahetusel metsaistutustalgud, kuhu on kõik oodatud.
Toimetaja: Merit Maarits