Uudistepäeva kokkuvõte 28. septembril: Kaljulaiul hääled koos, Euroopa Komisjon võitleb leketega ja etnokulbid otsivad tänavusi omanikke
Siin on valik uudiseid, mis on tänast päeva kujundanud!
Riigikogus on hääled Kaljulaiu äravalimiseks koos
Eile võimalikuks presidendikandidaadiks nimetatud Kersti Kaljulaid käis täna kohtumas riigikogu fraktsioonidega.
Enamik parlamendifraktsioonidest teatasid, et toetavad konsensuslikult Kaljulaiu kandidatuuri. Seejuures lubasid koalitsioonisaadikud Kaljulaiule anda ka kandidatuuri ülesseadmiseks vajalikud toetusallkirjad. Ülesseadmiseks vajalikke toetusallkirju tuleb üle 68, kinnitasid fraktsioonide juhid.
Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson märkis, et kuigi Kaljulaid ei esinda otseselt Keskerakonna maailmavaated, võib Kaljulaid siiski arvestada fraktsiooni 20 poolthäälega. Ka Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel avaldas Kaljulaiule toetust.
Vaid EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ei soovinud veel hääli ära lubada, kuid lisas, et nemad Kaljulaiu kandidatuuri parlamendi vanematekogus vetostama ei hakka.
ETV VARASALV: täismahus intervjuu Kersti Kaljulaiuga
Küsimus "Kes on Kersti Kaljulaid?" on paljude eestlaste huulil nüüd, mil tõenäoliselt on tegemist Eesti järgmise presidendiga. Toome teieni ETV saate "Kahekõne" pooletunnise intervjuu, millest on võimalik aimu saada, mida Kersti Kaljulaid mõtleb ja kuidas neid mõtteid väljendab.
Hansson: turg lõpetab ärimudeleid, mis põhinevad odaval tööjõul
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus. See tähendab, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.
"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja. Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Ardo Hansson kolmapäeval konverentsil Äriplaan 2017.
Hansson lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.
Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist.
Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.
Kõigi ebamugavustega: praamikassad alustavad soojakutest
1. oktoober ehk saartevahelise praamiliikluse lepingu ülevõtmine Saaremaa Laevakompaniilt paneb nii klientide kui TS Laevade närvid proovile. Üleminek on seda keerulisem, et TS Laevad peab esimesed kaks nädalat korraldama kassade tööd soojakutest, enne kui püsiruumid sisustatud saavad.
Soojakudki tuleb püstitada loetud tundide jooksul - pärast viimast südaöist "Leedo praami" ja enne esimest varahommikust "Padari praami".
Ajutine töökorraldus tähendab seda, et tõkkepuud sadamates veel ei tööta, autode vahel ringi kõndivad sadamatöötajad kontrollivad pileteid käsitsi, abiks pihuarvuti, ning suunavad sõidukeid õigetele radadele. Et olukord sujuvam oleks, on TS Laevad võtnud appi hulga ajutisi abilisi, ent siiski tuleks esimestel nädalatel varuda sadamaprotseduurideks tavapärasest kauem aega.
Euroopa Komisjoni lekitamisevastane strateegia lekkis meediasse
Väljaanne EurActiv teatas, et Euroopa Komisjon algatab reedel andmelekete vastase strateegia, mille eesmärk on ennetada oluliste poliitiliste dokumentide enneaegset meediasse lekkimist.
Lekitamine on olnud Jean-Claude Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni üks tähtsamaid probleeme, mille tõttu on mitmeid olulisi protsesse tabanud suured tagasilöögid.
Samas on Euroopa Liidu ametnikke esindavad ametiühingud komisjoni plaane juba kritiseerinud ja väitnud, et uus strateegia mõjutaks negatiivselt tööõhkkonda ning tooks kaasa „moraalse ahistamise“.
Hollandi juhitud uurimisrühm: Malaisia reisilennukit tulistanud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt
Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas täna esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta.
Peamised järeldused, milleni uurimisrühm jõudis, on järgmised:
Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt.
9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.
Pärast ühe raketi tulistamist viidi nimetatud raketisüsteem Venemaale tagasi.
Varasemast ohutusameti raportist erineb tänane raport selle poolest, et selle materjale saab vajadusel kasutada ka kohtus.
Algas Eesti etnomuusika auhindade hääletus
Eesti pärimusmuusika keskus jagab ka tänavu koostöös Raadio 2-e ja ETV2-ga Viljandis etnomuusika auhindu.
Etnokulbiks ristitud auhindu antakse välja seitsmes kategoorias. Võitjad selguvad folk.ee kodulehel toimuva avaliku hääletuse teel, mis kestab kuni 5. oktoobrini.
Etnokulbid antakse üle Pärimusmuusika Lõikuspeol 7. oktoobril pärimusmuusika aida suures saalis.
Pood annab Mart Kadastiku elulooraamatuga kaasa kogumiku Jaak Kalju tekstidega
Apollo raamatupoed annavad ajakirjaniku ja seltskonnaaktivisti Juku-Kalle Raidi eestvedamisel trükitud Mart Kadastiku 1980. aastatel Jaak Kalju nime all kirjutatud tekstidest koosnevat teost "Paradokside puntras" tasuta kaasa Kadastiku värskelt ilmunud elulooraamatule.
"Kõik Apollost Kadastiku raamatu ostvad inimesed saavad selle. Ning kui Kadastiku enda raamat peaks väga hästi müüma, siis eks ma trükin oma raamatut jälle juurde, et kõigile jaguks," ütles Raid ERR-ile.
Äsja müügile tulnud Postimehe kunagine peatoimetaja ja AS Eesti Meedia endine juht Kadastik kirjeldab raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" Eesti suurima meediaorganisatsiooni ülesehitamist, kuid Raid on teatanud, et kuna Kadastik ei pööra Kadastik raamatus "Nüüd ma siis kirjutan" piisavalt tähelepanu oma tegevusele 1980. aastatel, annab ta artiklikogumiku välja ajaloolise tõe huvides.
Raid rääkid, et idee "Paradokside puntras" väljaandmiseks tuli temalt ning raha küsis ta selleks Eesti Meedia omanikult Margus Linnamäelt. Postimees on Eesti Meedia kontserni osa. Linnamäe firmal UP Invest OÜ on osalus ka raamatuäriga tegelevas Apollo Holding OÜ-s.
Toimetaja: Allan Rajavee