Ansip: Eestil läheb päris hästi, peaksime hirmudest üle saama
Endine peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni ühtse Euroopa digituru loomise juht Andrus Ansip leiab, et Eesti ei vaja suuri reforme, sest riigi arenguga võib ja peabki rahul olema. Küll aga paneb Ansipit kohati imestama poliitiline otsustusvõimetus.
Ansip rääkis saates "Hommik Anuga", et Brüsselist kodu poole vaadates ei ole ette tulnud olukorda, kus ta mõnd poliitilist otsust ei mõistaks või seda täiesti vääraks peaks. Ainukesed olukorrad, mil endine peaminister koduses poliitikas negatiivselt üllatub, on tema sõnul seotud otsustamatusega.
"Kooseluseadus: ma ei saa sellest otsustamatusest aru!" ütles Ansip ja viitas statistikale, milles on selgelt näha, et Eesti kuulub sallivuselt pigem Lääne-Euroopa ja Põhjamaade sekka.
Sinna on meid viinud just kooseluseaduse vastuvõtmine, on Ansip kindel. Väga selge eristus on Eestist ida poole jäävate riikide osas: seal on näitajad palju kehvemad.
"Võiksime endalt küsida, kuhu tahame väärtushinnangutelt ja sallivusskaalalt kuuluda. Kas sinna, kust oleme [lähiminevikus] tulnud? Või tahame olla koos nendega, kellega ka praegu formaalselt mitmetes liitudes ühte kuulume?" küsis Ansip.
Põgenikekriis: peame muutusteks mentaalselt valmis olema
Omamoodi Lääne-Euroopaga sarnaselt vaatame riigina otsa keerulistele aegadele: põgenikekriis ja terrorismi tõus. Ansipi arvates on kummaline, et isegi kui meile ümberjaotusprogrammi ei ole jõudnud ühtki sõjapõgenikku, on õhustik enam kui ärev.
"Peaksime neist hirmudest üle saama. Meile tuleb igal aastal tuhanded inimesed sisse, läheb ka tuhanded inimesi välja, aga Eesti ei ole selles mõttes ka erand. Iirimaal sündinud inimestest elab 20 protsenti kodumaast väljaspool." Iirimaa näitel saab öelda, et rahvaste ränne ei vähenda demokraatiat. "Peaksime abiks ka teoreetiliselt ja mentaalselt valmis olema," sõnas ta.
Tema sõnul meeldib küll eestlastele hetkeolukorra üle kurta, kuid tegelikkuses ei tasuks üleliia muretseda ning rõõmustada meeletu arengu üle, mida kõik kunagisse Nõukogude Liitu kuulnud liidud ei ole osanud kahe dekaadi jooksul luua. "Oleme osanud need 20 aastat mõistlikult ära kasutada," märkis Ansip. Seetõttu tunduvad Ansipile tarbetud loosungid, mis ärgitavad maksusüsteemi muutma või radikaalset riigireformi tegema: kui on teaduslikud näitajad, mis kinnitavad Eesti arengut, milleks strateegiaid 180 kraadi muuta?
"Viie rikkama riigi hulka" - optimism tõstab lendu
Ansip tunnistab, et töökoha vahetamine Tallinnast Brüsselisse on olnud värskendav keskkonnavahetus. Suurima pingelanguse on tema sõnul toonud ilmselt väiksem avalikkuse huvi, mis Eestis töö kõrvalt palju energiat võttis. "Brüsselis olen vaba inimene. /---/ Kui sind kogu aeg saadab kaks autot ja neli inimest, pead pidevalt kellegagi arvestama, oled pidevalt tähelepanu keskmes," selgitas ta.
Tagasi peaministrikarjäärile mõeldes nõustub Ansip, et on meelde jäänud mitme värvika ütluse ja avaldusega. Ühegi lausumist ta ei kahetse, vastupidi, teinekord vajaski olukord taolist lähenemist. "Mõelge, mis ACTA ajal toimus. /---/ Lollust ja laushirmutamist oli jube palju," kommenteeris Ansip.
Seevastu viie rikkama Euroopa riigi sekka jõudmine oli aga teistpidi vajalik väljaütlemine. "Aga miks mitte [nii mõelda]? Kel pole suuri unistusi, see lendab madalalt. Arvan nagu Karl Popper, et optimism on meie moraalne kohustus. Kui pidevalt soiume, et oleme kuristiku äärel, siis ükskord ka sealt kuristiku põhjast end leiame. Optimism - ja see on teaduslikult tõestatud - on üks majanduskasvu eelduseid," lausus Ansip.
Videos räägib Ansip veel, miks ta erakonnakaaslastele Eesti poliitikas nõu andma ei kipu ja kuidas on pereelu uue ametiga muutunud.
Toimetaja: Greete Palmiste