Tervise Arengu Instituudi spetsialist: unustage narkosõltuvuse käes kannatajate karistamine
Tervise Arengu Instituudi (TAI) spetsialist Aljona Kurbatova tõdes, et Eesti on endiselt narkosõltuvuse käes vaevlevate inimeste arv suhteliselt kõrge, mistõttu peaks tema hinnangul ühiskond laiemalt seda probleemi teadvustama, kuid mitte neid inimesi karistades, vaid luues neile võimalusi, kuidas oma sõltuvusega kaasnevaid kahjusid piirata ning lõpuks ka sõltuvus seljatada.
Kui vaadata aastate lõikes statistikat, siis narkosõltuvuse käes vaevlevate inimeste arv oluliselt vähenenud ei ole. TAI spetsialist Aljona Kurbatova tõdes saates "Terevisioon", et olukord püsib stabiilselt samal tasemel.
"Meil on jätkuvalt väga palju süstivaid narkomaane ja endiselt on kõrge ka üledoosist põhjustatud surmade arv, mis on küll viimasel paaril aastal pisut langenud, sest me rakendame uusi tegevusi. Aga kui me võrdleme Eestit teiste riikidega, siis me oleme ikkagi teistest peajagu ees," ütles Kurbatova.
Narkoprobleemid algasid Eestis juba 90-ndatel, kuid Kurbatova hinnangul ei tehtud tollal sõltuvushaigusega piisaval määral tööd, vaid pigem peeti seda Ida-Viru probleemiks. "Me magasime üsna palju aega maha ja lasime palli veerema," nentis Kurbatova. Tema hinnangul oleks võinud juba siis midagi naabritelt õppida ning tõdeda, et tegevusetus narkomaania leviku puhul midagi head endaga kaasa ei too.
"Kui me alustasime, siis me ei teinud alul mitte kõige efektiivsemat tööd, kuid osaliselt me tegime õigeid asju ja me teeme siiamaani õigeid asju, aga mitte piisavalt, et mõju saavutada," märkis Kurbatova.
Edu võti peitub ka kahjude piiramises
Terviseedendaja arvates on statistika põhjal keeruline öelda, millised riigid on narkoprobleemidega paremini hakkama saanud, kuna erinevad riigid korjavad erinevaid andmeid. "Aga kui me vaatame riike, kellel on olnud sarnaseid probleeme, siis võime esile tõsta Šveitsi, kus aastakümneid tagasi olid nende linnades terved rajoonid, kus inimesed süstisid avalikult," rääkis Kurbatova.
Tema sõnul suutis Šveits julge uimastipoliitikaga väga efektiivselt probleeme lahendada ja seejuures tunnistas väikeriik ka kahjude piiramise meetodeid. "Nad ei seadnud endale eesmärgiks selle, et inimesed peaksid lõpetama, vaid soovisid, et inimesed käituksid turvalisemalt," selgitas terviseedendaja.
See tähendab, et Šveitsis anti süstivatele narkomaanidel turvaline keskkond, kus narkootikumi manustada ning lisaks sellele piirati ka nõelade korduv kasutamist. "Neile anti puhas ja korralik ruum ning kui neil midagi juhtus said nad alati kutsuda abi," lisas Kurbatova.
Ühiskond peab probleemi teadvustama
Šveitsi mudel aga eeldab, et ühiskond tunnistab narkosõltuvusega probleeme ning panustab sellesse, et narkomaane aidata. "Lisaks sellele, et me võiksime neid inimesi motiveerida oma probleemidest üle saama, peaksime me tegelikult alustama sellest, et me loobuksime nende karistamisest," nentis TAI spetsialist.
Tema sõnul on kõikide edukate riikide kogemus, et tarvitamise eest karistamine ei aita seda probleemi lahendada. "See lihtsalt muudab inimeste olukorra veelgi keerulisemaks, nende sotsiaalsed probleemid muutuvad üha sügavamaks ja tegelikult me loome endale ainult probleeme juurde," tõdes Kurbatova.
"Kui me pakume inimestele ravivõimalust ning lahendusi, kuidas sotsiaalsetest probleemidest üle saada, ja kui me siis näeme, et sellest on vähe, peaksime neile andma ka väikese lisamotivatsiooni," leidis TAI esindaja.
Ta lisas, et ühte universaalset lahendust narkootikumidega seotud probleemide lahendamiseks ei ole, vaid iga sihtgrupi jaoks tuleb luua kombineeritud võimalusi. "Loomulikult on ka ennetusevaldkond ehk töö nendega, kes veel ei tarvita. Seda ei tohi kindlasti ära unustada, kuna tihti kiputakse tegema valikuid ennetus- ja raviteenuste vahel. Tõesti, mõnikord me oleme selle otsuse ees, sest kõike me teha ei saa, kuid ennetus ja ravi peaksid olema tasakaalus ning käima käsikäes," tõdes Kurbatova.
Toimetaja: Allan Rajavee