Rõivas eelarve üleandmisel: aksiisitõus pole maksuaukude lappimiseks

(Foto: Tauno Tõhk)
28.09.2016 15:26
Allikas: ERR
Rubriik: Eesti

Peaminister Taavi Rõivase ütles riigikogus 2017. aasta riigieelarve eelnõu üleandmisel, et aktsiise ei tõsteta maksuaukude lappimiseks ja tervikuna maksukoormus langeb.

"Nimetan 2017. aasta riigieelarvet kasvueelarveks, kuna selle eesmärk on kasvatada majandust, inimeste heaolu, turvatunnet ja riigi efektiivsust," ütles Rõivas.

Järgmisel aastal jätkab valitsus Rõivase sõnul Eestile edu toonud kurssi. "Alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksuotsuste idee on lihtne - meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda, oma pere kui laste heaks."

Rõivas lisas, et rääkides pahede maksustamisest ning alkoholi ja tubakaaktsiisi määrade jätkuvast tõstmisest, siis seda õigustavad must-valged faktid.

"Alkoholi tarbimine on vähenenud järjepidevalt 2007. aastast alates. Lükkan ümber  väärarvamuse, et valitsus tõstab aktsiise müstilise eelarveaugu lappimiseks. Järgmise aasta eelarves on iga aktsiisist rohkem laekuva euro kohta olemas ka samaväärne maksulangetus. Tervikuna langeb maksukoormus 0,2 protsendipunkti SKP-st," rääkis Rõivas.

Oodatust kiiremale palgatõusu ja vähenenud tööpuuduse tõttu laekuvad tööjõumaksud Rõivase sõnul 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu. "Nagu juba öeldud, kogu maksuraha, mis kogutakse aktsiisimäärade tõstmisest, antakse majandusse teiste maksude alandamise kaudu tagasi," tähendas Rõivas.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile hoida riigieelarve jätkusuutlikuna, püsib valitsussektori eelarve järgmisel aastal struktuurses ülejäägis 0,2 protsenti prognoositavast SKPst.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus