Töötukassa võtab tööle üle 400 juhtumikorraldaja
Töötukassa võtab üle Eesti tööle üle 400 juhtumikorraldaja, et puuetega inimesi, kes soovivad tööd, paremini abistada, rääkis tervise- ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse rääkis ETV saates "Terevisioon", et riigikogu võtab töövõimetoetuse seaduse eelnõu vastu ilmselt veel enne suvevaheaega ja sel juhul rakendub see alates 2015. aasta 1. juulist. Ta ei nõustunud kriitikaga, et seda tehakse kiirustades ning et eelnõu on toores.
"...sellepärast et on mitmeid aastaid selle eelnõuga tööd tehtud ja on kaasatud erinevaid sotsiaalseid partnereid. On kaasatud perearste, tervishoiu erinevaid inimesi, nii et ma arvan, et see on päris pikk aeg olnud. [---] Minu jaoks on see protsess ühelt poolt hästi pragmaatiline ja loomulik. See tähendab seda, et kui eelnõu läheb riigikogusse, siis seal hakkavad veel samamoodi erinevad diskussioonid alati. Üldjuhul on kaasatud sinna veel ka sotsiaalsed partnerid komisjoni, nii et ma selles osas probleemi ei näe," rääkis Kruuse.
Küsimusele, miks hakkab töövõimet hindama ja uut süsteemi juurutama töötukassa, kasutades selleks meie kõigi kogutud kindlustusraha töötuks jäämise vastu, vastas minister, et kui on teada, et ligi 100 000-st töövõimetuks tunnistatud inimesest kolmandik töötab ja kaks kolmandikku ülejäänutest tahaksid töötada, "siis me peame leidma lihtsalt teistsuguse süsteemi, mis oleks meie ühiskonnale ja kogukonnale jätkusuutlik".
"Kui me vaatame täna tegelikult neid inimesi, kes töötukassa uksest sisse astuvad - ja sealt uksest saaks sisse astuda ka need inimesed, kes täna sotsiaalkindlustusametis on tegelikult hinnatud -, siis ka nemad lähevad täna juba tegelikult selle kaitse alla. Nii et selles osas me ei saa öelda, et tuleb kardinaalselt midagi uut. Aga me peame kindlasti ütlema seda, et selle reformi käigus aastani 2020 me kasutame Tõepoolest Euroopa Liidu vahendeid selleks, et üles ehitada süsteem ja [---] anda ka teenuseid just selleks, et need inimesed, kes täna tööturul ei osale, saaksid tööle."
Kruuse selgitas, et visiidipõhise hindamise maksumus on kalkulatsioonide kohaselt umbes 90 eurot ja dokumentidepõhise hindamise maksumus umbes 50 eurot. suur osa rahast ei lähe mitte meditsiinisüsteemile, vaid erinevate teenuste osutamisele ja toetustele.
"See tegelikult tähendab seda, et me võime ühelt poolt ära hinnata inimese võimekuse - ja mis on väga vajalik, siis me peame leidma ka selle töökoha. Me peame toetama ka tegelikult täna tööandjaid selleks, et need töökohad ümber ehitada ja teha vastavaks nendele inimestele."
Minister rääkis, et kui täna heidavad puuetega inimesed reformi läbiviijatele ette, et töötukassa võtab tööle üle 400 juhtumikorraldaja, siis selle eesmärk on puuetega inimestega rohkem tegelda.
"Ja kui me ei kuluta selles faasis inimestele piisavalt aega nende nõustamiseks, siis me ei saa hakkama. Sellepärast et sama juhtumi korraldaja võib ühel hetkel minna koos sellesama tööd vajava inimesega tööandja juurde ja korraldada seal teatud asju."
"Tulevikus, kui te soovite saada töövõimetoetust, te peate olema aktiivne, te peate osalema selles protsessis. Täna on süsteem väga kinnine. see tähendab seda: kui mulle määratakse töövõimetuspension, siis ma ei pruugi üldse tööturule jõuda, ja mitte midagi ei juhtu. Aga ma küsin enda käest ja ühiskonnalt seda, kas me oleme väga rahul, et täna meil on ligi 100 000 inimest, kelle saatus meid justkui ei huvita? Homme on neid 110 000 ja siis 120 000. Küsimus ei ole ainult selles, kas me suudame seda süsteemi ülal pidada, vaid küsimus on nimelt selles, kuidas inimesed saavad ühiskonnas osaleda."
Ta selgitas ka, et inimesed, kellel on praegu 40-60-protsendine töövõimetus ja kes saavad töövõimetuspensioni, kindlasti ei kaota uue süsteemi kehtimahakkamisel rahaliselt, vaid võidavad kui hakkavad saama töövõimetoetust.180 eurot kuus.
"Kui me räägime täna täieliku töövõimekaoga inimestest ehk keskmisest pensionist - see on siis umbes 290 [eurot kuus], siis uue seaduse järgi on see 320 [eurot kuus]. Kindlasti on võib-olla väike grupp inimesi, kellel see võib pikas perspektiivis väheneda, aga üleminekuperioodil isegi tähendab see seda, et kellel on tänane pension olnud suurem, ja uue hindamise järgi on see väiksem, siis seda tasandatakse kuni selle hetkeni, kui tuleb uus hindamine, ja siis vaadatakse üle, milline on tema töövõime."
Toimetaja: Heikki Aasaru