Valga maavanem: maavalitsused peavad aitama volikogudel ühinemisi kaaluda
Maavalitsused peavad aitama kohalikel volikogudel selgusele jõuda, kellega ühinemist on mõttekas põhjalikumalt kaaluda, leiab Valga maavanem Margus Lepik. Praeguseks on tehtud nii erinevaid ühinemisettepanekuid, et peaaegu kõik vallad peaksid üksteisega läbi rääkima, sel juhul aga ei jõua vabatahtlikku ühinemist aasta jooksul ette valmistada.
Paljudel valdadel on mitu ühinemisvalikut. Osa volikogusid on öelnud kõigile läbirääkimistele "jah", osa pole isegi veel vastanud. Sellises tempos ei jõuta järgmise aasta alguseks ühinemisotsustega valmis, vahendas "Aktuaalne kaamera" Lepiku arvamust.
Osa valdu ei saa aga otsust ära teha enne, kui naabrid on seisukoha kujundanud, sest muidu ei teki võimalike liitujate vahel ühist piiri.
"Täna on ikkagi eesmärk see, et meie omavalitsused, eriti just väiksemad, teeksid ettepaneku, kellega prioriteetsuse järjekorras hakata läbirääkimisi pidama, kes on kõige tõenäolisem partner, ja seeläbi jõudma otsusele. Ettepanekuid tõesti tuleb seinast seina - nii maakonna seest kui ka väljaspoolt. Asudes kõiki kaaluma, analüüse tegema ja võimalikke rahvahääletusi korraldama, ei näe küll sisulist mõtet. Siis nende ajaraamide sees, mis seaduseelnõu täna ette näeb, haldusreformi korraldada küll ei jõua," selgitas maavanem.
Taheva vald on üks neist, kel valida maavaldadega või maakonnakeskusega ühinemise vahel. Vallavanem Monika Rogenbaum lubab seisukohta jaanipäevaks. Erinevad seinast seina ettepanekud pole aga lihtsalt niisama tehtud.
"On suurte omavalitsuste ees hirmu, kardetakse poliitilist ebastabiilsust. Palju tuuakse Otepää näidet - on küll ühinenud omavalitsus, aga tegelikult on saatnud neid tülid ja inimesed pole rahul," rääkis Rogenbaum.
Mööda maakondi sõitev riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder ei usu, et kõik-räägivad-kõigiga olukord võiks haldusreformi pidurdada. Tema meelest on olulisem üksmeel koalitsiooni sees, sest suveks tuleb haldusreformi seadus vastu võtta. Võimalik, et osa omavalitsusi ootab enne otsustamist just seda.
"Lahendused peavad tulema ikkagi kohapeal läbirääkimiste käigus. Eesti on küll väike, kuid maakonnad on kõik unikaalsed ja eripärased ja lahendused saavad olla vaid maakonnapõhised. Mina arvan küll, et kõik kõigiga läbi rääkida ei jõua ja selline Browni liikumine meid tulemuseni ei vii," rääkis Seeder.
Maavalitsused peaksid praegu volikogudes tutvustama ka terviklikku pilti kogu regioonist, muidu võib juhtuda, et osa külasid või ka omavalitsusi jääb ripakile ja sundliitmist ootama.
Toimetaja: Merili Nael