e-residentsuse ühisistung: seadusloome pidurdab arendust
e-residentsus on end esimeses faasis tõestanud – digitaalse pääse Eesti e-süsteemidesse on lunastanud 10 000 inimest. Arendustiimil on valmis järgmise pooleteise aasta tööplaan, kuid seda ei saa rakendada enne, kui pole lahendatud seadusandlikud küsimused, märgiti täna riigikogu ühisistungil.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus märkis, et arendustiim on koostanud täpse plaani, milliseid samme on vaja astuda seadusloomes, et arendada viimaks välja lõplik toode: virtuaalne tee, kuidas tegeleda Eestis ettevõtlusega. Ta nentis, et viimati lubati vastuseid möödunud aasta 17. juuliks ja loodab, et sel aastal liigutakse otsustusega kiiremini edasi.
Täielik e-residentsuse toode tähendab, et lisaks digitaalsele identifitseerimisvõimalusele Eestis saavad välismaalased siin luua oma ettevõtte. Praegu ootavad kooskõlastamist ja täiendust eelnõu, mis sätestaks reeglid välismaalaste pangakontode avamise tingimused. Eesti Pangandusliidu esindaja Robert Kitt nentis, et praegu peab pank tegema uue konto looja passist koopia ning inimesega tuleb päriselt ka kohtuda.
"See tapab uute turule tulijate jaoks ärimudeli," tõdes Kitt ja lisas, et koopiate kui möödunud sajandist pärit lahendus ei saa olla enam pangakonto loomise eeldus. Süsteemis vajatakse lihtsust ja mobiilsust.
Arendamisel on tehnoloogiline lahendus, mis ühelt poolt aitaks identifitseerida konto looja, teisalt aga võimaldaks suhtlust pangaga.
Uku Toomi ühisistungi kokkuvõte ERR-i raadiouudistes:
Vajame kiiremaid lahendusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka toonitas, et Eestil tuleb seadusloomega kiiremini edasi minna, sest konkurents tiheneb aina. Sarnaseid lahendusi arendatakse teistes riikides ja samuti erasektoris.
"On tähtis, et jõuaksime tutvustamiselt päriselt tegudeni, et meil oleks väärtus, mida rakendada," märkis ka Finance Estonia esindaja Kaido Saar.
Ettevõtja Sten Tamkivi kinnitas: "Kõigi silmad on Eestil. Kui varem pidin selgitama, mis on Skype, küsitakse nüüd e-residentsuse kohta."
"Seega enne suvepuhkusele ei pääse, kui asjad pole tehtud," sõnas majanduskomisjoni liige Toomas Kivimägi lõppsõnas riigikogu esindajana.
Seni on arendajate sõnul toode turundanud end küllalt lihtsalt ise. Tehnoloogiaspetsialistid ja e-arenduste fännid reklaamivad sotsiaalmeedias oma uut residentsust hea meelga.
How is that for a promotion? #eResidency And dear friends in US, there is life after Trump. @GuyKawasaki pic.twitter.com/yCQq6SFYXJ
— Kristjan Lepik (@kristjanlepik) March 3, 2016
Received my Estonian #eResidency digital card from Warsaw, Poland with Indian Passport. Now, an Estonian #eresident pic.twitter.com/QPVJoYmPnh
— Gaurav Gupta (@gauravdotg) March 4, 2016
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon pidasid ühisistungi, et arutada e-residentsuse teemal.
Komisjonide istungile oli kutsutud justiitsminister Urmas Reinsalu, e-residentsuse arendusmeeskonna juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus.
Istungil osalesid ka rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Siiri Leskov. Kutsustud olid ka Robert Kitt Eesti Pangaliidust ja Imbi Jürgen Eesti advokatuurist.
e-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Enam kui aasta eest sai The Economisti toimetaja ja estofiil Edward Lucas esimeseks e-residendiks. Praeguseks on Eestil ligi 9000 e-residenti. Kokku on esitatud ligi 10 000 e-residendi taotlust 128 riigist, viiendik neist Soomest.
Toimetaja: Marju Himma, Greete Palmiste